Rubriik: Terviseartikkel

Rubriigid
Kõik Terviseartikkel

Meditsiinimeediumi info soola kohta + boonusinfo kriitiliselt olulistest mikromineraalsooladest

Liver Rescue, lk 270

Maksa kahjutekitajad. Üleliigne soolakasutus

On sool hea või halb? Igal kümnendil näib see trend tervisemaailmas muutuvat. Tõene vastus on, et natukene tervislikku soola võib olla okei; veidikene meresoola või kvaliteetset kivisoola siin-seal on sinu maksa jaoks vastuvõetav. Näpuotsatäis neid soolasid sinu elus ei tee maksale haiget. Kuid kui me tarbime liialt palju soola, eriti vale soola, ja kui me oleme samal ajal kõrge rasvasisaldusega toitumisel, siis tuleb meil olla ettevaatlik. Rasvarakud tavatsevad soolasid endasse kapseldada ja sool omalt poolt viib rasvarakkudest vee välja. Kui rasvarakust vesi eemaldada, siis see denatureerub ja seda pole enam võimalik kehast, vereringest ega maksast lihtsasti eemaldada. Denatureerunud rasvarakud tavatsevad maksa kuhjuda – seega, mida rohkem soola on sinu toitumises, seda rohkem rasvarakke denatureerub ja talletub maksa.

Liigne sool viib vee välja ka sinu elunditest, lihastest ja näärmetest. Näiteks süda ja maks peavad endas säilitama teatava vee koguse ja liigne soolakasutus töötab sellele vastu. See viib vett välja ka ajust. Kuigi aju vajab naatriumit kui virgatsaine kemikaali, peab see naatrium tulema otse terviktoidu enda seest, mitte lisatud soolast. Praegusel ajal tervisemaailmas tihti aset leidev viga on lisada veele soola, arvates, et see on väga tervislik, kuigi see pole. Me peaksime oma toitude hulka lisama sellerit ja sellerimahla, kookosvett, spinatit, merevetikaid, sidruneid ja laime, sest nendes looduslikult esinev naatrium ei vii meie elunditest vett välja. See naatrium on tegelikult meie maksale väga hea, osalt seetõttu, et seesugune looduslik naatrium klammerdub toksiliste, ohtlike soolade külge, mis on pärit ebakvaliteetsest toidust, ja aitab need kehast välja viia, samal ajal asendades toksilised soolad ühe naatriumi alamgrupiga, mida maks väga vajab. Lisaks stabiliseerib looduslik naatrium vererõhku, tuues seda alla, kui see on liiga kõrge, ja viies üles, kui liiga madal, ning see ei denatureeri rasvarakke.

Nii nagu teisedki problemaatilised toidud, hakkavad ka toksilised soolad ja nende ladestused maksast koheselt lahkuma, kui sa vastavalt tegutsed. Need võivad maksast täielikult väljuda 90 päevaga.

Cleanse to heal, lk 68

Üleliigne sool

Tihti räägitakse meile, et sool meie toidulaual on tervislik, seni kuni see on kõrgekvaliteediline vorm nagu meresool või Himaalaja sool; seega, me võime neid muretult kasutada nii palju kui tahame, sest need on toitainerikkad, kõrge mineraalsusega soolad. Kuigi on tõsi, et need on toitainerikkad ja kõrgema mineraalisisaldusega soolad, takistavad need loodusest eraldatud soolad siiski kehal puhastumast. Need ei sisalda endas elujõudu, mida sisaldavad näiteks mineraalsoolad sellerimahlas. Sellerimahlas olev sool on üks naatriumisoolade alamgrupp (naatriumi kobarsoolad), mis hõljub hüdrobioaktviises vees. Üks naatriumi kobarsoolade paljusid ülesandeid on klammerduda toksiinide külge ja viia need kehast välja. Teine ülesanne on hävitada haigustekitajaid. See eriline naatrium, millest saad lähemalt lugeda Sellerimahla raamatust, on osa sellest, miks miljonid inimesed kogu maailmas tervenevad tänu sellerimahlale.

Tavalised soolad – kaasaarvatud meresool ja Himaalaja sool ja kõik teised soolad, mida peetakse toitainerikkaks – ei ole kehapuhastajad. Kui me neid tarbime, siis need viivad meie kehas vett välja nendest kohtadest, kus me vett vajame, suunates seda sinna, kus seda vaja pole, meid seeläbi dehüdreerides. See võib aegamisi marineerida meie elundeid täpselt nii nagu soola kasutatakse toitude marineerimiseks. Lisaks võib see põhjustada paistetust, veepeetust ja soovimatut kaalutõusu. Sool teeb need sümptomid ainult hullemaks. Vedelikupeetus on viimane asi, mida sa tahad, kui tegeled keha puhastamisega.

Näpuotsatäis kvaliteetset mere- või Himaalaja kivisoola, mille lisad kodus valmistatud retseptile, ei ole kõige murettekitavam asjaolu. Millega meil aga tuleb ette vaadata, on sool restoranitoitudes, eelvalmistatud ja -pakitud toitudes, ja võib-olla isegi meie sõprade ja pereliikmete kodustes roogades. Liiga palju soola võivad sisaldada isegi tipptasemel poetoidud nagu näiteks kuivatatud snäkid, mille on tootnud heatahtlik ja jätkusuutlik ettevõte ning mille turundamisel tuuakse välja pikk loetelu punkte toote kasulikkuse kohta.

„Lisa soola maitse järgi” on fraas, mida kasutatakse palju. Kõigil on vaba voli raputada roale nii palju soola, kui hing ihkab – tihti haaratakse soolatoosi järele, et raputada soola peale toidule, kus soola juba niigi on, võib-olla pärit mõnest pakendatud köögikastmest, mis samuti soola sisaldab. See tähendab, et enamik meie seast on harjunud tarbima liiga suures koguses soola, rohkem kui meie keha jaoks tervislik on, eriti puhastuse ajal.

Soolakogused, millega puutume kokku igapäevaelus – kogused, mida kasutatakse tarbijate õnnelikuks tegemiseks – viivad meie kehast vett välja. Taaskord, viimane asi, mida sa tahad kehapuhastuse ajal kogeda, on veepeetus koos kroonilise dehüdratsiooniga. Sool säilitab toksiine ja mürkaineid keha sees; see hoiab neist kinni ja kontsentreerib need meie elundite kudedesse, lükates hädavajaliku vee elunditest välja ja süvendades dehüdratsiooni üha rohkem, samal ajal kui vesi voolab ja takerdub kohtadesse, millest pole meile abi. Kui me oleme dehüdreeritud, siis on praktiliselt võimatu keha puhastada. Ja niikuinii on enamik inimesi igapäevaselt dehüdreerituna elanud juba aastaid. Lisaks häirib sool keha immuunsüsteemi tööd, eemaldades meie tapjarakkudest vett, takistades nende võimet patogeene üles leida ja hävitada.

Jällegi, me räägime soolast, mida lisatakse toidule. See on teine asi kui naatriumisoolade alamgrupp sellerimahlas, mis aitab meil puhastuda ja haigustekitajatega võidelda. Ka on see teine asi kui sool, mida leidub Atlandi merevetikates – see tähendab söödavaid merevetikaid nagu dulse ja kelp. Merevetikas erineb dehüdreeritud ookeaniveest (ehk meresoolast), sest merevetikas sisaldab looduslikult kontrollitud koguses ookeanisoola, mis on nii vetika sees kui ka, kuivatatud kujul, selle pinnal. Merevetikad on meile kasulikud, sest need püüavad kinni ja elimineerivad toksilisi raskmetalle ja radiatsiooni meie kehast, ning ka seetõttu, et nendes olev soolakogus ei ole nii suur, et seda protsessi takistada. Niisiis on erinevus lauasoola – isegi tippklassi lauasoola – ja tervendavates toitudes looduslikult esineva naatriumi vahel. Dulse raputamine salatile on täiesti teine asi kui iga päev mitme toidukorra sees soola tarbimine. Tükk merevetikat ei ole võrreldav selle soola kogusega, mis on vaid ühes pitsalõigus. Soolased on nii juust, kaste kui pitsapõhi, tehes sellest tõelise soolapommi – ja see sool ei tööta sinu tervise kasuks, nii nagu sellerimahlas või merevetikates olev sool töötab.

Seepärast on hea mõte teha lisatud soolast paus, kui proovid puhastuda. Ole ettevaatlik soolaga maitseainesegudes ja ka restoranides, paludes, et sinu toit valmistataks ilma soolata. Kui sa näed oma tervenemisega nii palju vaeva, siis pole mingit mõtet endale suurte soolakogustega kaikaid kodaratesse visata.

Brain Saver Protocols, Cleanses & Recipes lk 144

Aju reetvad toidud. Nr 18: Sool

Tervisemaailmast jääb meile mulje, et iga kord, kui me soola tarbime, lahkub see veidi aja pärast meie kehast. Nii et kui keegi naudib õhtusöögiks palju soolaseid toite, siis hiljem – kas samal õhtul või järgmisel päeval – kogu söödud sool urineeritakse välja. Tegelikkuses urineeritakse välja suurem osa soolast, aga mitte kogu sool. Märkimisväärne protsent soola hakkab talletuma sinu kehasse. Esimene koht, kuhu sool kogunema hakkab, on maks. See on meie kõige esmane kaitseliin, mis tähendab, et just maksa hakkavad soolaladestused kuhjuma. Lõpuks võivad soolaladestused koguneda ka ajju.

Kui me tarbime isegi kõige kõrgema kvaliteediga soola, siis meie keha reageerib sellele teistmoodi kui puuviljades, rohelistes lehtköögiviljades, ravimtaimedes, metsikutes toidutaimedes ja köögiviljades looduslikult esinevale naatriumile. Soolal, mida lisame oma toidule, on nii kõrge kontsentratsioonitase, et see viib soolašokini. Nii et sa ei saa soolast sellist kasu, nagu väidavad tervisekogukonnad. Selle kasutegurid ei ole keha jaoks lihtsasti omastatavad, sest keha kogeb ülesoolamist ohuna.

Sool tõmbab kudedest välja niiskuse. Kui sool pigistab elujõulisest rakust vee välja, siis sool uhutakse selle sama veega minema. Rakk suudab end õige pea uuesti hüdreerida ja taastada, isegi tunde hiljem. Ent kui kellegi elundites olevad rakud on juba eelnevalt teiste toksiinide ja haigustekitajate poolt kahjustada saanud ja too inimene tarbib palju soola, siis see sool võib hakata nendes piirkondades, kus leidub kahjustatud kude, kristalliseeruma ja kuhjuma. Seda seetõttu, et kui sool siseneb kahjustatud koesse – katkistesse rakkudesse, armkoesse, vigastatud veresoontesse – siis vett, mille sool neist kahjustunud kohtadest välja pigistab, ei ole piisavalt, et soola sellega minema uhtuda. Seega sool klammerdub paigale ja hakkab kristalliseeruma.

See tähendab, et kehasiseste vigastuste piirkondades, kaasaarvatud ajus, hakkavad kuhjuma soolaladestused. Soolaladestused võivad viia müstiliste valgete laikudeni aju MRT-s; need ladestused peegeldavad magnetresonantsi tagasi. Väikesed mikroinsuldid ja mikrotrombid ajus, millega paljud inimesed elavad, on haavatavad piirkonnad, kuhu soolaladestused kiiresti kuhjuvad, kui inimene liiga palju soola tarbib. Või kui kellelgi on veest tühjad ja nõrgestatud virgatsainete kemikaalid, siis võib naatrium kuhjuda nõrgestatud virgatsainete ümber. Kui kellelgi on kahjustatud, nõrgestatud närvirakud, siis ka sinna ümber võivad soolaladestused kuhjuda. Kui me oleme 20-30 aastat tarbinud soola suuremas koguses, kui me peaksime, siis võivad soolaladestused tekkida igal pool kehas, kaasaarvatud ajus. Me muutume üheks suureks soolalakukiviks. Sool kiirendab vananemisprotsessi.

Brain Saver Protocols, Cleanses & Recipes lk 136

Aju reetvad toidud. Nr 6: Äädikas

/…/ Meie vereringe ja seljaajuvedelik vajavad teatavat hulka elavat kasulikku naatriumi, mis on osa kriitiliselt vajalikust elektrolüütide kompleksist, mis hoiab meie aju ja keha elus. Näiteks on elav kasulik naatrium mõeldud täitma virgatsainete kemikaalide varusid, andma närvirakkudele jõudu juurde ja tugevdama igat ajurakku. Äädikas häirib seda tasakaalu, võttes naatriumi enda kontrolli alla ja sundides seda täitma äädika käsku. Äädikas pöörab kasuliku elusa naatriumi keha vastu, sundides naatriumit rakkudest vett välja viima, selle asemel, et elus naatrium saaks täita oma eesmärki ja aidata rakke niisutada.

Looduslikult esinev naatrium taimsetest allikatest ei sisalda endas sõnumit ega informatsiooni, mis paneks selle rakkude vastu pöörduma ja neist vett välja suruma. Ainult toidule lisatav sool (kaasaarvatud tervislikumad soolad nagu meresool või kivisool) on olemuselt vett väljutav. Äädikas muudab isegi puuviljades, rohelistes lehtköögiviljades, ravimtaimedes, metsikutes toidutaimedes ja köögiviljades looduslikult esinevad mikromineraalide soolad väikesteks biorelvadeks. Äädikas sisalduv äädikhape kinnitab end naatriumi külge ega lase tal teha seda, mida ta peaks tegema. Kui naatriumi külge klammerdunud äädikhape siseneb rakku, siis on rakud sunnitud vedelikku väljutama, dehüdreerides niiviisi aju – seda põhimõtteliselt marineerides.

Muide, äädikas koos lisatud soolaga on isegi veel dehüdreerivam – ja harva naudib keegi äädikat ilma lisatud soolata. Sool on traditsiooniliselt igas retseptis, kus on äädikas.

Brain Saver lk 112

Mikromineraalsoolade puudus

Veel üks meie ajufunktsiooni oluline osa on elektrijuhid. Sinu ajus täidavad nende rolli elektrolüüdid, ja mikromineraalide soolad on nende elektrolüütide ehituskivid. Mikromineraalide soolad moodustavad seega osa sinu aju suurest vundamendist. Mikromineraalid ajus on olulisemad kui asendamatud rasvhapped. Ilma mikromineraalsooladeta ei saa elekter sinu ajukudet läbida. (Ära aja mikromineraalsooli segi tavalise soola lisamisega toidule. Sellest peagi lähemalt.)

Mitte kõik elektrolüüdid ei ole ühesugused. Ajutised elektrolüüdid kasutatakse kiiresti ära, need hajuvad ja kaovad, liikudes ajust välja või aurustudes elektrivoolu tagajärjel. Need tulevad-ja-minevad elektrolüüdid koosnevad makromineraalidest nagu kaalium, magneesium ja naatrium. Peale selle on olemas aluselektrolüüdid: kauem vastupidavad elektrolüüdid, mis püsivad omal kohal. Nende aluselektrolüütide ehituskivideks on mikromineraalide soolad, mis aitavad virgatsainetele klammerdudes ära hoida nende dehüdratsiooni. Need elektrolüüdid ei põhjusta ekstreemset ja plahvatuslikku kuumenemist. Need aitavad virgatsainetel kuumust tagasi peegeldada nagu kilbid. Samuti ei tarvitata neid mikromineraalsooladest koosnevaid elektrolüüte hetkega ära. Need suudavad jääda aktiivseks pikema aja jooksul.

Aju elektriimpulsid saavad katkematult liikuda vaid siis, kui on tagatud pidev elektrolüütide ja mikromineraalsoolade juurdevool. Kui mõnes aju piirkonnas puuduvad elektrolüüdid ja mikromineraalsoolad täielikult, siis selles piirkonnas hakkab aju elektrilaeng tugevalt vähenema. Selle tagajärjel võib inimene äkitselt keset juttu unustada oma mõtte. Mõte oli olemas, aga nüüd tundub, nagu see oleks kuskile aju tagasoppi kadunud ja inimene proovib seda taastada.

Ajurakud erinevad kõikidest teistest keha rakkudest. Aju närvirakud erinevad kõikidest teistest keha närvirakkudest. Need vajavad külluslikus koguses mikromineraalsoolasid, et oma tööd teha. Teised närvirakud kehas ei vaja niivõrd palju mikromineraale.

Pea meeles, et sool ei ole sama, mis biokättesaadavad mikromineraalsoolad, mille külge kinnituvad ka teised mineraalid. Tavalise soola tarvitamine sarnaneb töödeldud suhkru tarvitamisega. Töödeldud suhkur ei ole õiget sorti suhkur, mida aju vajab; sealt on puudu suurem osa selle mineraalisisaldusest ja kehas muutub see hoopis millekski muuks. Sama lugu on töödeldud soolaga. Selles sisalduvat naatriumi ei ümbritse mikromineraalide struktuur, nii et kehasse sisenemisel tekib veepuudus, selle asemel, et varustada aju sellega, mida ta vajab.

Kivisool ja meresool ei ravi välja mikromineraalide defitsiiti. Kui keegi otsustab soola tarbida, siis need on paremad valikud kui tavaline lauasool. Kuid siiski, nende soolade koostis on muutunud, sest need on isoleeritud ja eraldatud oma looduslikust keskkonnast. Need soolad on liiga kontsentreeritud. Ookeanisool (meresool) näiteks on muutunud, sest see eemaldati oma veelahusest. Kuigi ookeanisoolas on rohkem mineraale kui klassikalises lauasoolas, mis on täiesti paljaks kooritud, ei ole selles ikkagi adekvaatset kogust mineraale, sest see on ookeanist eemaldatud. Pealegi põhjustab meresoola ja kivisoola kontsentratsioon kehasse sisenemisel soolašoki. Soolašokk on hoiatussignaal kehale probleemist ja see muudab mikromineraalid kivi- ja meresoolas kehvemini omastatavaks. Parimaid, kõige kõrgema omastavusega mineraalsooli saame me tervendavatest allikatest nagu näiteks sidrunid ja sellerimahl.

Virgatsainete hormoonid vajavad mikromineraale, et olla täielikud. Nad töötavad külg külje kõrval. Mikromineraalide puudus ajus võib põhjustada mis tahes tüüpi sümptomi või haigusseisundi ajutist ägenemist, kui elekter läbib ajukoes olevaid ebaühtlaseid kohti, mis on mikromineraalide puuduses. Need ebaühtlused on osa elektrivoogude kiirteest ajus, kus elektrilisus tuhmub. See põhjustab korrapäratut elektrivoogu, mis võib inimesele raskusi põhjustada, olgu selleks informatsiooni vastuvõtmine või hoopis iseenda väljendamine, informatsiooni edastamine suuliselt või hoopis kirjalikult. Toksilised raskmetallid ja viiruslikud närvimürgid ajus süvendavad mikromineraalipuuduse mõju veelgi.

Mida vähem mikromineraale on ajus, seda kuumemaks muutub ajukude – sest jällegi, mikromineraalid kaitsevad ajukude. Mikromineraalid kontrollivad aju soojust, samal ajal kui glükoos jahutab aju maha. Kui kellelgi on tugev mikromineraalsoolade vaegus ja seeläbi ka elektrolüütide vaegus, siis võib tunduda, justkui liiga kõvasti mõtlemine põhjustaks valu. Seda seetõttu, et elektrivoolu radade läheduses asuvad ajurakud kuumenevad informatsiooni ülekandest liiga üle, kuna nendes piirkondades pole mikromineraale, mis aju kuumust taltsutaks. Seesugune elektrivoolu radade ülekuumenemine võib viia olukorrani, kus mõni inimene proovib olukorda leevendada sellega, et mõtleb vähem, lülitub välja. Ent siis jahtub ajukude rohkem kui peaks, sest kui on mikromineraalide vaegus, siis aju ei suuda kuumust reguleerida kummalgi suunal. Ajukude liigub ülemäärasest kuumenemisest ülemäärase jahtumiseni, isegi kui mõtted on endiselt kõrgendatult aktiivsed või intensiivsed, ajal mil inimene proovib end välja lülitada. Aju kuumuse kõikumine võib kutsuda esile kõikumised selge mõtlemise ja ebaselge mõtlemise vahel, tekitades kord tunde, et inimene peab liiga kõvasti mõtlema ja siis jällegi, proovides üldse mitte mõelda, väljalülitamise tunde. Üleliigne kuumenemine ja jahutamine võtab elektrivõrgustikust energiat ära, põhimõtteliselt ajult energiat ära võttes.

Sama protsess toimib teistmoodi, kui inimesel on ajus piisavalt palju mikromineraale ja ta otsustab oma mõtteid vaigistada. Kuna mikromineraalide soolad on olemas ja aitavad aju kuumust reguleerida, ei kogu see inimene drastilist kõikumist, mis viib liigse mahajahtumiseni. Need inimesed suudavad oma mõtteid kergemini reguleerida.

Rubriigid
Kõik Terviseartikkel

Kaalutõusu senitundmatud põhjused

Tõlge Meditsiinimeediumi postitusest "Unknown Cause of Weight Gain"

Kuula saadet
Originaalpostitus

Miljonid ameeriklased kannatavad kaalutõusu all, ometi on tava- ja alternatiivmeditsiini ringkondadele siiani teadmata, mis päriselt seda laialtlevinud probleemi põhjustab. Praktiliselt alati kuuled sa, et kaalutõusu põhjusena süüdistatakse aeglast metabolismi, ülesöömist, liiga suurt süsivesikute tarbimist või ebapiisavat trenni tegemist. Need on laialtlevinud teooriad, kuid vaid seda need ongi: teooriad. Need ei ole tõelised põhjused, miks üle kogu maailma levib müstiline kaalutõusu epideemia.

Hoolimata kõikjal vastu vaatavate trendikate moedieetide teooriatest ja lubadustest, on tegelikult maks see, mis hoiab endas vastuseid müstilise kaalutõusu küsimusele. Asi ei ole nii must-valge nagu teooria, et me peame põletama rohkem kaloreid kui me tarbime. Tihtipeale järgivad inimesed mõnda trendikat dieeti ja teevad regulaarselt trenni, ent võtavad ikka kaalus juurde. On kriitiliselt oluline hoida kaastunnet nende suhtes, kes oma kaaluga hädas on, ja proovida mõista, mis päriselt selle probleemi taga seisab, et me saaksime aidata lõpetada selle häbistamise ja hukkamõistu, mida paljud ülekaalulised inimesed kogevad.

Müstilise kaalutõusu tõelised põhjused

Kui sa võtad kaalus juurde, siis see tähendab, et su maks on loid. Olen kirjutanud terve peatüki mõistatusliku kaalutõusu kohta ja teise peatüki loiu maksa epideemia kohta oma raamatus “Maksaravi: Vastused ekseemi, psoriaasi, diabeedi, streptokoki, akne, podagra, kõhupuhituse, sapikivide, neerupealiste stressi, väsimuse, rasvmaksa, kaaluprobleemide, peensoole bakteriaalse ülekasvu ja autoimmuunhaiguste kohta”. Kuigi tihti võivad asjasse segatud olla ka kaks teist faktorit – kilpnääre ja neerupealised – on kaalutõus tegelikult seotud sellega, millega seisab silmitsi sinu maks.

Kui keegi saab süüa nii palju rämpstoitu, kui ta iganes tahab, ja ei võta seejuures grammigi kaalus juurde, siis see on sellepärast, et tal on maks, mis ei ole veel jõudnud oma rasva- ja mürgiladestumise viimse piirini ning saab seetõttu tempokamalt funktsioneerida. See ei tähenda, et tema maks ei ole ülekoormatud või liigses stressis. Sa võid olla kõhn ja sellest hoolimata võib sul ometi olla kujunemas maksakomplikatsioon, mis põhjustab või hakkab ühel hetkel põhjustama sümptomeid.
Võib-olla küsid nüüd, et mis siis maksa üle koormab? Maksa Kahjutekitajad. Selle nime olen ma andnud sadadele erinevatele toksiinidele, patogeenidele ja reostajatele, mida meie elus esineb. Me oleme kõik elu jooksul paljudega neist kokku puutunud ja isegi enne oma sündi võisime me need pärida emaüsast, sest need päranduvad pereliinipidi põlvkonnalt põlvkonnale edasi. Maksa Kahjutekitajate tõttu ei sünni isegi kõige tervemad beebid 100% töötava maksaga (kahjuks on see protsent parimal juhul 70). Et teada saada, mis need kahjutekitajad on, kus need maksas asetsevad, kuidas need maksa kahjustavad, kui kaua võtab aega, et need kehast eemaldada ja kuidas oma keha ja maksa selles toetada, loe “Maksaravi” raamatut.

Ideaalses olukorras oleks maks piidavalt tugev ja kahjustamata, et kergusega töödelda rasvu, toksiine ja hormoone, neutraliseerides ja vabastades toksiinid kehast täielikult, samal ajal hoiustades vaid kõrge kvaliteediga rasvu ja hormoone, millest võib kehale kunagi tulevikus kasu olla. Reaalsus on see, et enamike inimeste puhul on maksal lihtsalt liiga palju teha ja maks ei suuda rasvu töödelda nii hästi, kui peaks, mistõttu rasvarakud hakkavad maksa sisse kogunema kiirema tempoga. Maks muutub seesmiselt niivõrd ummistunuks, et rasv hakkab kuhjuma ka maksa välisküljele, pannes aluse eel-rasvunud ja rasvunud maksa väljakujunemisele. Edasi hakkavad rasvarakud kuhjuma soolestikku ja lõpuks küllastuvad neist üle ka süda ja arterid. Kaal hakkab vöö ümber kogunema.
See on kõigest üks mõistatusliku kaalutõusu aspekte. On veel suur hulk muud, mida mõista, millest ma kirjutan “Maksaravi” raamatus, et sul oleks tervikpilt sellest, mis toimub, kui sa koged soovimatut kaalutõusu.

Seos neerupealistega

Üks põhjus, miks maks hakkab rikki minema, on adrenaliini juurdevool verre. Mida pingelisemaks ja stressirohkemaks muutub elu, seda suuremas koguses adrenaliini pumbatakse läbi keha. Tänapäeval ei ole see enam probleem, mis puudutaks vaid keskealisi või vanemaid täiskasvanuid nende mitmete kohustuste ja stressoritega, mida elu toob. Ka õpilased põlevad ülikooli ajal kiiremini läbi ning on sunnitud võtma vaba aasta või koolist täiesti ära tulema. Isegi meditsiiniõpilased valivad üha kõrgema stressitaseme tõttu residentuuri mitte minna.
Põhjus, miks stress ja adrenaliin on nii toksilised, seisneb selles, et need põhjustavad maksa suure ülekoormuse. Lisa sellele kõrge valgu- ja rasvasisaldusega toitumine, mis on tänapäeval ülipopulaarne ja normaalsuseks saanud, ning maks on veelgi suurema vaeva all. Ükskõik, kas sa oled täistaimsel toitumisel või armastad loomseid toiduaineid – kõrge valgusisaldusega toidud (mis on ühtlasi ka kõrge rasvasisaldusega), on maksa jaoks problemaatilised. Vahet pole, mis on rasva allikakas – loomne valk, soja, pähklid, avokaado, õli – liialt palju selle tarbimist koormab maksa.
Eriliselt problemaatiline on ketogeenne dieet. Miks? Kui sa oled nii kõrge valgu- ja rasvasisaldusega toitumisel, siis neerupealised ujutavad su vere adrenaliinist üle, et rasvasid lõhustada. Su maks vajab seda abi, sest sapp, mille töö on rasvu lõhustada, on nõrgenenud, kui maks on stressis. Kui neerupealised ei saada välja abijõudu, siis üleliigne rasv vereringes võib viia insuldi või südameatakini. See lisaadrenaliin, kuigi korrosiivne ja kahjustav, on su keha viis kaitsta sinu elu.

Maksa tervendamine

“Maksaravi” raamatus sukeldun ma mitmesse hädasse, mis maksa koormavad, ning kättesaadavatesse lahendustesse, mis aitavad taastada maksa tervise ning Maksa Kahjutekitajad välja ajada. Võtmesõna on järjepidevus; maksa toetamine küllusliku koguse puuviljade, roheliste lehtköögiviljade ja köögiviljadega – 0,5 liitrit puhast sellerimahla ja raskmetalli detox smuutit on kaks võimalust, mis võivad aidata sul protsessile vägeva alguse anda. “Maksaravi” raamatus jagan ma, kuidas täpsemalt saad sa oma maksa spetsiifiliste toitude ja toidulisandite abil aidata (kaasaarvatud lisandite soovituslikud kogused). Raamat sisaldab informatsiooni selle kohta, kuidas neid toite ja toidulisandeid parimate tulemuste saamiseks kasutada. Lisaks pakun ma sulle oma Maksa Päästva Hommikuse Puhastuse ja Maksa Päästva 3:6:9 Puhastuse, mis on elumuutvad tööriistad, kuidas maksa toetada ja puhastada. See ei ole selline maksa tervist käsitlev informatsioon, mida sa võiksid lugeda või kuulda teistest allikatest. See on kaugele edasi arenenud ja detailne informatsioon, mis võib tagasi tuua sinu maksa tervise ja aidata sul päriselt taastuda kümnetest sümptomitest ja haigusseisunditest.

Nende jaoks, kes juba on “Maksaravis” ja minu teistes raamatutes jagatud informatsiooni kasutama hakanud – maksa päästmine võtab aega, nii et ära tunne heitumust. See tähendab, et kaal võib mõnda aega jätkuvalt kasvada ka õigete asjade tegemise ajal, sest maks oli juba niivõrd suure koormuse all, et tal on vaja aega kohanemiseks ja tervenemiseks, enne kui kaal saab kaduma hakata.
Lisaks, kui meie maksas on istumas viirused, bakterid, toksilised raskmetallid nagu vask, alumiinium või elavhõbe, ning teised Maksa Kahjutekitajad, siis taastumise aeg pikeneb. See toimub tänu asjaolule, et kui meie maksad on rasvadest üle ujutatud ning meie sapp on nõrgenenud, siis viirused ja bakterid kasutavad ära seda immuunsüsteemi langust ning tugevnevad (sa saad lugeda “Maksaravi” või mõnda teist minu raamatut, et mõista, miks sul võivad need patogeenid maksas olla). Kui sa näiteks kannatasid teismelisena akne all ja jätkuvalt koged aeg-ajalt aknet perioodil, mil oled haigestunud või kui läheneb menstruatsioon, siis see on seetõttu, et aknet põhjustab streptokokk-bakter, mis jätkuvalt istub maksas, tekitades rohkem sümptomeid hiljem elus. Sama asi kehtib ka külmavillide ja HHV kohta. Teised viirused nagu Epstein-Barr (millel on üle 60 avastamata tüve), on samuti lokkamas, oodates õiget aega ja koormates maksa. Kõik need faktorid ja muugi, mida ma “Maksaravi” raamatus kirjeldan, mängivad suurt rolli sinu maksa seisundi kujundamises ning sümptomites ja haigustes, mis sul praegu on või tulevikus tekkida võivad.
Meie töö, seega, on oma maksa eest igapäevaselt hoolitseda sellisel viisil, nagu ta seda vajab. Siis tervened sa iga päev, isegi kui sa seda veel ei näe või ei tunne. See hõlmab endas rasva tarbimise vähendamist, ükskõik kas see tuleb taimsetest või loomsetest allikatest, et anda maksale puhkust, et ta saaks töötada teiste oluliste ülesannete kallal, selle asemel et tegeleda ainult rasvade töötlemisega. Lisaks hõlmab see tervislike kriitiliselt oluliste puhaste süsivesikute tarbimist (millest ma räägin “Maksaravis”), mida meie maks vajab, et taastada oma eluliselt tähtsad glükogeenivarud, et terveneda ja ennetada loendamatuid haigusi. On niivõrd oluline mõista, kuidas sinu keha töötab ja mida ta sinu käest vajab, et saaksid kaitsta iseennast ja endale kalleid inimesi nüüd ja tulevikus. Ma väga soovitan lugeda “Maksaravi” raamatut, et saaksid end väestada tõega ning saada eksperdiks selles osas, mida su keha vajab, et terveneda ja tunda end parimas vormis. Ma olen sinuga koos ja ma usun sinusse.

Rubriigid
Kõik Terviseartikkel

Kuidas kasutada kuumakotte ja külmakotte kehavalude ja närvivalude korral

Youtube/Instagrami live 22.10.2023 / LINK

Sellest tehnikast võib abi olla inimestele, kes kannatavad kehavalude, närvivalude ja põletiku käes. Inimestele, kellel valutab kael, selg, küünarnukid, õlad, jalad, põlved, puusad – ükskõik mis. Paljudel inimestel on närvivalu kogu kehas, millega käib kaasas kroonilise väsimuse sündroom, fibromüalgia, reuma, psoriaatriline artriit – terve müriaad erinevaid sümptomeid, aga kogu keha valutab, on tundlik.

Ja siis on ka suur hulk inimesi, kellel ei ole arstilt diagnoosi saadud, on võibolla tuvastatud mingisugune põletik, aga diagnoosi pole. Ja neil on terve hulk närvisüsteemiga seotud probleeme, uitnärviga seotud probleeme – pitsitustunne rinnus, valud, tõmblused, spasmid…

Räägime täna külma- ja kuumakottide kasutamisest tervendava tööriistana. (Toob külmkapist külmakotid.)

Alati võiks olla varus kaks külmakotti, sest kui sa neid tahad kasutada, siis tahes-tahtmata üks kaotab oma külmuse ühel hetkel ja siis on hea teine käepärast hoida. Ühest ei piisa, kui sa tahad teha 30-40-minutilise sessiooni põletiku alla saamiseks.

Tean, et paljud teist teevad taliujumist või külma veega kogu keha karastamist, see on praegu väga trendikas, aga ma kohe räägin, miks see ei aita põletikku alla tuua.

Põhjus on selles, et kogu keha karastamisel külma veega ei toimu ühe piirkonna välja valimist, sest kogu su keha on külmumas. Niimoodi põletik ei alane.

Loomulikult sportlased, kes on kogu oma keha tugeva trenniga kuumaks kütnud, võivad jahutamiseks minna jäävanni, kui nad soovivad, kui nad on täiesti terved. Aga kui sul on krooniline haigus või kui sul on vigastus ühes piirkonnas, siis sa ei saa teha jäävanni põletiku alla toomiseks.

Lisaks, see on Meditsiinimeediumi originaalinfo, ma ei soovita teha ülekeha külma veega karastamist (talisuplust või jäävanni), sest see viib su neerupealised kaosesse.

Ja ma näen sotsiaalmeedias palju inimesi, kes seda teevad, kes kastavad ennast külma jäävanni või lähevad külma vette ujuma. Mida nad sellega saavutavad on see, et nad ilma enese teadmata hävitavad oma neerupealisi.

Kui sa lähed jäävanni või jääkülma vette, siis keha arvab, et sa oled ohus. Kehas tekib kriisiseisund: võitle-või-põgene. Ja kui see juhtub, siis su neerupealised pumpavad meeletus koguses adrenaliini (epinefriini) kõikjale. Adrenaliin sööstab läbi veenide, et proovida takistada kehal alajahtumisse minemast.

Nii et kui me teeme talisuplust, siis meie keha läheb häireolukorda, kus häirekell heliseb: “HÄIRE! HÄIRE! KIIRE! KIIRE! Midagi on valesti! Aju vajab kaitsmist!” Seepeale su neerupealised sõna otseses mõttes ujutavad keha adrenaliiniga üle, saates suure osa adrenaliinivarudest korraga välja. 85-90% adrenaliinivarudest purskab neerupealistest välja, eesmärgiga hoida veri ringlemas, proovides kiirendada südame tööd, et see ei langeks ohtlikult madalaks, kui keha alajahtumisse läheb.

Ma tahtsin sellest korraks rääkida, sest vastasel juhul hakkavad inimesed arvama, et kui külmakoti kasutamine on neile hea, siis äkki ülekeha külmaga karastamine on seda samuti. Aga nii see ei ole.

Külmaga karastamine hoopis alandab immuunsust, kui sul on krooniline haigus. Kui sul on ükskõik missugune kroonilise haiguse sümptom, siis see 3, 5, 10, 15 minutit jäävanni on tegelikult üks kõige hullemaid asju, mida enda kehale teha.

Kui kogu võitle-või-põgene kriisiolukorra adrenaliin vereringesse paisatakse, siis see nõrgestab su valgeid vereliblesid, tapjarakke ja lümfotsüüte ning lõhub su immuunsüsteemi.

Teine asi on siis, kui sul on ülikõrge palavik, üle 40C. Jah, siis võib abi olla sellest, et jahedasse vanni korraks minna, et palavik alla saada, aga seda oma arsti järelvalve all.

Kuid mina räägin praegu sellest, et kui keegi tahab kasutada jäävanne terapeutiliselt, siis see ei toimi, siis lihtsalt neerupealised on täiesti ülestimuleeritud ja kogu see adrenaliin vähendab valgete vererakkude arvu. See ei paranda ühtegi probleemi, kui sul on krooniline haigus. Vastupidi, see hoopis pidurdab tervenemist või lööb sind mitu sammu tagasi. Ja kui seda teha regulaarselt, siis selle tulemusel tekib neerupealiste väsimus.

Keegi küsib kommentaarides: “Aga kuidas nii paljud inimesed tervendavad ennast jäävannidega?” AW vastus: kas nad tõesti tervenevad jäävannide abil? Ma olen juba mitmeid aastaid seda trendi vaadelnud ja ma pole küll kunagi märganud, et keegi terveneks näiteks oma kilpnäärmeprobleemist. Kas sa mõtled, et kui keegi teeb jäävanni, siis ta kilpnäärmehaigus kaob ära? Tema Hashimoto kaob ära? Tema reuma kaob ära? Borrelioos kaob ära? Ma ütlen seda kogu austuse juures, päriselt.

Sa võib-olla kuuled sellist väidet inimestelt, kes ei ole haiged. Nad ei ole olnud päriselt haiged. Neid kutsutakse “mitte-nii-haigeteks”. Võib-olla neil on aeg-ajalt probleeme kroonilise nohuga, võib-olla neil on ka muid väiksemaid probleeme, aga nad ei ole nii haiged. Ja mõned nende hulgast, kellel on veel säilinud organismi tugev vastupanuvõime, sest nad pole pidanud raske haigusega maadlema, nad võivad hüpata jäävanni ja saada sellest kiiret ajutist leevendust. Aga põhjus on selles, et nad on lihtsalt adrenaliinist “pilves”, see on see ajutine leevendus. Kui sa oled mitte-nii-haige ja teed jääkülma veega karastamist, siis sa saad sellest adrenaliinilaksu.

Kui lennuk teeb hädamaandumise… Alpides. Ja inimesed on seal lennukis ja kõikjal on tohutult lund ja tuult ja nad on väga kõrgel mägedes. Lennuk on võib-olla katki, aga inimesed on siiski veel elus.. Mingit soojustust ei ole ja keegi pole piisavalt soojalt riides ning lõket teha pole võimalik. Ja neil hakkab külm… Siis vot see on võitle-või-põgene kriisisituatsioon. Keha tabab ülim külmus ja keha hakkab meeletus koguses adrenaliini pumpama, et inimest elus hoida.

Kui sa hüppad jääkülma vette, siis sinu keha arvab, et see on sama asi. Ta arvab, et midagi on valesti, et sa oled jäänud külma kätte Alpides ning et keha on hädas. Keha proovib siis seda ohtu ületada, lastes käiku tohutu suurel hulgal adrenaliini, et alajahtumist vältida. Kui sa sealt külmast veest välja tuled, siis sa oled pilves. “Uuuuh!! Uskumatu et ma seda tegin!! Oli see alles kogemus! Mul on nii hea olla!!!” See on adrenaliinilaeng. Kui sa ei ole nii haige, sul pole kroonilise haiguse sümptomeid, siis see tundubki hea, sa tunned, et tahad seda võib-olla isegi mõnel teisel päeval uuesti teha.

Aga pista jäävette keegi, kes on haige – temaga on pekkis. Täiesti pekkis. See kurnab ta ära ja ammendab viimasegi neerupealiste võimekuse, viimasedki adrenaliinivarud, mis tal veel alles on. Kui sümptomitega inimene hakkab seda tegema, siis see ühel hetkel murrab ta maha ning tema immuunsus tugevalt alaneb. Inimese valged vererakud hakkavad koost lagunema.

On väga suur vahe krooniliselt haigete ja mitte-nii-haigete vahel. Kui sul on mõni diagnoos või sümptomid ilma diagnoosita ja sa lähed jäävanni, siis see on shokk kõikidele su kehasüsteemidele.

Küsimus kommentaarides: “kas külmakottide kasutamine on neerupealistele kahjulik?” – AW vastab: Ei ole. Sest need ei pane su keha alajahtumise seisundisse, kui sa kasutad neid korrektselt. Külmakottidega toimub külmuse lokaliseerimine, vastupidiselt jäävette hüppamisele, mis muudab kogu keha külmaks.

Külmakotte on erinevas suuruses. (Anthonyl endal on laivis kasutusel kaks sellist külmakotti (pildil)).

Kui sa lokaliseerid külma ühte kehapiirkonda, siis see stimuleerib kehas tervendusreaktsiooni. Keha hakkab seda piirkonda tervendama ja põletik selles piirkonnas hakkab alanema.

Kui sul on näiteks põletikus õlg või põlv ja sa teed üle kogu keha jäävanni, siis su keha ei hakka oma jõudusid ühte kohta (õlga või põlve) suunama. Kriitiliselt oluline informatsioon.

Kui sul kusagilt valutab, mida siis teha? Näiteks õlg. Võta jääkott ja lokaliseeri see õla peale või ümber. Kui sa seda teed, siis su immuunsüsteem reageerib väga huvitavalt. Ta tajub külma ühes keha piirkonnas. Ta otsib selle üles, otsib välja selle piirkonna. Sa tood oma keha tähelepanu sellele vigastusele, krambile või kroonilisele põletikukoldele. Sa identifitseerid selle ja aitad oma kehal selle asupaiga üles otsida. Kas pole mitte uskumatu? Ja see just ongi nii võimas.

Üle kogu keha külma tehes see ei toimi nii. Ei toimu mingit lokaliseerimist, tähelepanu juhtumist. Ei toimu mingit haiguskolde üles otsimist – ainult kaos. Adrenaliin küllastab vereringet ja üritab sind alajahtumisest päästa. Immuunsus alaneb, sest immuunsüsteemi rakud surevad sellest suurest adrenaliinitulvast.

Kui sa lokaliseerid külmakotiga haiguskolde, siis immuunrakud ei hakka surema. Su keha ei tunne ennast millegi poolt ohustatuna, ei toimu võitle-või-põgene reaktsiooni.

Kui sa paned jääkoti põletikus õlaliigesele, siis põletik alaneb kiiresti. Su keha reageerib sellele, et seal piirkonnas on külm. Su immuunrakud otsivad teed sinna piirkonda. Kui sa oled külmakotti oma õla peal hoidnud 10, 15 või 20 minutit, siis pärast seda immuunrakud hakkavad sinna piirkonda tõttama.

Räägime kestusest. Võib-olla oled sa tundlik inimene. Kas kõigile sobib üks ja seesama kestus? Ei. Kõigile ei sobi üks ja seesama. Mõni inimene vajab ainult 5 minutit jääkotti. Mõni vajab palju väiksemat jääkotti. Mõni inimene suudab taluda väga-väga külma. See on see koht, kus sa ise pead saama eksperdiks selles osas, mida sa ette võtad.

Veel üks oluline asi külmakottide kasutamisel: sa pead hoidma end samal ajal soojas. Ei ole vaja, et su hambad külmast plagiseksid. Kui sa kasutad külmakotti mõnel paistes kohal, siis võta näiteks üks soe ja mõnus tekk ülejäänud kehale peale.

Ja kui sul on vaja külmakotti kasutada pikemalt, siis võib-olla tahad sa samal ajal kasutusse võtta ka kuumakoti (see on tegelikult elektriline soojatekk, umbes 30×60 cm suur ma arvan, umbes midagi sellist: soojendav tekk).

Külmakoti kasutamise ajal võid sa alati ka kuumakoti (soojateki) endale peale panna. See tagab, et keha on soe – samal ajal kui kehaosa, millele sa külmakoti panid, on jahe. Kui üks koht on külm ja ülejäänud keha on soe, siis toimub tugevam tervenemise protsess. Kui sul on parasjagu külm olla ja sa paned külmakoti peale, siis see ei aita nii palju, sest nüüd on sul kogu kehal lihtsalt külm. Sa tahad, et su keha oleks soe, sul oleks mugav olla, ja siis paned külmakoti kohale, mis vajab tähelepanu.

Enne kui ma kuumakoti (soojateki) ära panen, tahan veel öelda ühte asja – ma ei keera kunagi kuumakoti temperatuuri väga kuumaks. Ma kunagi ei jää magama kuumakotiga. Seda sa kindlasti teha ei taha, eriti kui see on väga tuline. Mulle meeldib soojakott leigemal režiimil. Ma olen alati soovitanud arstidele ja kõigile, kellele ma nõu annan, mitte panna kuumakott liiga kõrgele temperatuurile. Sa ei taha ennast küpsetama hakata.

Kui sa oled keegi, kes ei taha kuumakoti (soojateki) lähedale minna, sest sa ei usalda seda, kuna see töötab elektriga, siis võin öelda, et elektri faktor ei avalda inimestele halba mõju. Kuumakott teeb kindlasti rohkem head kui halba. Sa võid kasutada ka ilma elektrita kuumakotti, kui tahad. (Aga näib, et tema soovitab just seda elektrilist. Anthony soovituste nimekirjas on selline).

Võtab välja uue kuumakoti, mis on kummist ja pudelikujuline. Tundub olevat kaheliitrine. Tema soovitatud kuumaveepudel on siin. Eestis müüakse sarnaseid. Vt esimest pilti postituse all).

See on kuumaveepudel. Kui sa oled keegi, kellele ei meeldi soojatekid, siis võib-olla leiad abi kuumaveepudelist. Annan selle kohta ka mõned nõuanded.

Esiteks, mulle ei meeldi kallata veekeedukannust tulikuuma vett oma kuumaveepudelisse. See ei meeldi mulle, kuna on suur võimalus oma käele kuuma vett peale kallata ja saada kolmanda astme põletus. Ära lase veel keema minna. Vali selline temperatuur, kus vesi on küll soe, aga ei kõrvetaks sind traagiliselt, kui sa seda endale peale valaksid. Minule meeldib tegelikult panna üldse kraanist kuuma vett. (Paneb kraani tööle, laseb veel soojaks/kuumaks minna. Täidab kuumaveepudeli sooja kraaniveega ja keerab korgi peale.) See ei ole nii kuum, et see võiks mulle kahju teha. Selle kuumaveepudeliga saad samuti teha külma- ja kuumateraapiat.

Oletame, et sul on näiteks seljaprobleem, kus sul on lihtsalt krooniline närvivalu seljas, mille põhjust keegi ei suuda ära mõistatada. Sa võid täita kuumaveepudeli sooja veega ja panna selle endale selja taha, kui sa diivaniil istud. Või siis sa võid võtta külmakoti, panna selle omale selja taha ja siis sellele toetuda. Samal ajal võtad kuumaveepudeli või soojateki ja paned selle endale peale, et keha soojas hoida. Eriti juhul, kui sa teed 30-minutilise külmakoti sessiooni.

Räägime närvivalust. Neuroloogilistest valudest (kus valu on, aga paistetust pole). Paljudel inimestel on rinnakus valu. Paljudel inimestel on kõhuvalu. Ükskõik missugune närvidega seotud valu kehas – natukene külma sellele peale panna võib teha imesid. See rahustab närvid maha.

Sa võid olla keegi, kes on väga tundlik – tundliku närvisüsteemiga, palju neuroloogilisi sümptomeid. Võib-olla külmakoti asetamine kehale on sinu jaoks liig. Sellisel juhul tee nii: võta rätik ja paki külmakott sinna sisse (tundub, et tal on nagu suurem köögikäterätik).

Mida ma üldse ei soovita teha, on võtta külmakott otse sügavkülmast ja panna otse vastu paljast nahka. Ma ei soovita külmakotti paljale nahale panna. See on kaugelt liiga külm naha jaoks, pole hea. Seepärast mulle meeldibki need rätiku sisse panna. Sa võid valida õhema või paksema rätiku.

Ja kui sul on probleeme uitnärviga, vahelihasnärviga.. valu kaelas, kolminkärvis… Paljudel inimestel on valu lõualuus, ühel näo poolel, hammaste krigistamine, müstiline hambavalu – aga isegi lihtsalt hambamädanik, hambavalu – siis sa võid panna rätikuga kaetud külmakoti oma põsele/lõualuule seal, kus valu või hambavalu esineb. See on paljudele kolmiknärvi valu all kannatajatele tõelise kergenduse toonud. Näonärvid tavatsevad sellest rahuneda, kui neile natuke külma peale panna.

Aga sa pead olema ettevaatlik, kui sa oled keegi, kellel on palju tugevat kroonilist valu. Sellisel juhul puuduta valulikku kohta vaid kergelt ja mitte pikka aega järjest. See võib olla ka vaid 30 sekundit. Isegi see 30 sekundit võib tervenemist hoogustada ja aitada mõistatuslikku kroonilist närvipõletikku alandada.

Sama asi kehtib peavalude ja migreenide korral. Puuduta rätikuga kaetud külmakotiga oma otsaesist või pead. Sa ei taha kasutada jääkülma kotti ilma mingi vahekihita otse vastu pead – ei, ära seda tee. Aga natukene külma võib palju aidata.

Paljudel inimestel on tugevad kraniaalnärvi probleemid. Erinevad kraniaalnärvid, mis ajust välja tulevad, on põletikus. See võib lisaks peavaludele põhjustada probleeme kogu näo piirkonnas, hammastes ja lõualuus. Natukene külmust nendes piirkondades võib mõjuda imeliselt.

Keegi kommenteerib: “Ma tavatsesin käia jääkülmas vees, see tegi mind järjest haigemaks ja haigemaks. Mul väga vedas, et sain Meditsiinimeediumilt teada tõese info selle kohta.” AW: Jah, tõesti, olen seda näinud – krooniliselt haigete jaoks ei ole jääkülmas vees karastamine tulemuslik. Samuti ei anna tulemust higitelgid – higitelk ei ole vastus nende probleemile. Ka kuum jooga ei ole vastus. Ekstreemsed temperatuurid on miski, millest sa tahad eemale hoida, kui sa oled krooniliselt haige.

Külma- ja kuumakotid toetavad tervenemist samal ajal, kui sa töötad teiste Meditsiinimeediumi tööriistade rakendamisega oma ellu ja Meditsiinimeediumi info õppimisega. Sa õpid, mis su kehas päriselt toimub ning mida on vaja selleks, et terveneda. Kuid külma- ja kuumateraapia toetab seda kõike, see on suurepärane viis, mõndade inimeste jaoks lausa värav, mis viib tervenemiseni.

Küsimus kommentaarides: “Kuidas meid mõjutab infrapunasaun?” AW vastab: Mulle meeldib infrapunasaun. Aga kui sa oled krooniliselt haige, siis sa kindlasti ei taha seal sees istuda liiga kaua, nii et temperatuur on kõrgeks keeratud ja sa küpsed seal sees – see on liiga suur koormus. Ma annan sel teemal juhtnööre oma raamatusarja esimeses osas (esimese osa täiendatud trükk).

Sama asi kehtib ka külma duši kohta. Külm dušš ei lokaliseeri valu, see on kogu kehale. Infrapunasaun samuti valu ei lokaliseeri, on kogu kehale. Kuigi mõned inimesed saavad külma dušši terapeutiliselt kasutada, keerates vee korraks külmaks, lastes seda endale peale ja seeläbi justkui midagi endast maha raputada. Külm dušš on teine asi kui jäävann. Ma ei ole selle vastu. Aga kroonilise haiguse puhul pole parim.

Kui keegi tahab minna natukeseks ajaks infrapunasauna, et end soojendada, ja nad ei ole seal 45-60 minutit.. Kui sa oled krooniliselt haige, siis võib-olla tahad piirduda 5 kuni 10 minutiga. Mitte rohkem kui 20 minutit ja mitte liiga kõrge temperatuuriga. Sa ei taha ennast üle piiri sundida sellega.

Niisiis, kraniaalnärvide põletik võib tuua palju erinevaid sümptomeid. Tõmblused, spasmid, pikad ja lühikesed valud. Miks närvid põletikulised on? Viirused ja toksilised raskmetallid muudavad ajutüve ja närvid põletikuliseks. Samamoodi väga levinud on uitnärvipõletikust tekkinud probleemid – muuhulghas näiteks ka kummalised värinad/vibratsioonid, tunne nagu sinu “võnge” oleks paigast ära.

Neuroloogiliste probleemide hulka kuuluvad ka erinevad tõmblused, torked, spasmid, lisaks ebatavaline väsimus ja ka näiteks obsessiiv-kompulsiivne häire (OCD) on kõik neuroloogilised. Nägemise ähmastumine ilma mingisuguse arusaadava põhjuseta on neuroloogiline probleem, seotud silmanärvi põletikuga. Sellest kõigest räägin ma oma raamatutes veel põhjalikumalt. Ja külma-kuumakottide kasutamine võib nende seisundite korral lisaabi pakkuda.

Kui sa oled keegi, kellel on näiteks selja- või puusaprobleemid ja sa kogemata pingutad füüsilise koormusega üle – sa tead, et oled oma kehale natuke liiga suure koormuse pannud, näiteks trenniga või tegid liiga pika jalutuskäigu, tõstsid midagi liiga rasket vm. Ja sul on mingi paistetus või põletik kuskil, millest sa ei ole veel täielikult taastunud. Siis sa võid kasutusele võtta külmakoti ja sellest võib olla väga suur abi olukorra halvenemise ennetamises.

Räägime nüüd natuke külma- ja kuumakottide ajastamisest – millal ja mis järjekorras neid kasutada. Ja veel enne kordan üle, et kui sa kasutad elektrilist soojatekki, siis ära keera selle temperatuuri liiga kõrgeks ja ära hoia seda liiga kaua peal, selles mõttes, et sa ei taha ennast sellega “küpsetama” hakata. Sa ei taha keha ülekuumenemisse viia.

Kui sul on kroonilised valud või ükskõik missugune krooniline seisund, kus sa tunned, et sa vajad kuuma- ja külmakotte, siis mina alati soovitan teha hommikul esimese asjana sooja. Kui sa tahad külma ja kuuma terapeutiliselt õigesti kasutada, siis see käib nii: hommikul kasuta sooja. See ei tähenda, et kui sa hommikul sooja ära teed, siis sa pead terve päeva ootama, et õhtul külma kasutada. Vaid see tähendab, et esimese asjana hommikul valid sooja. See on väga kasulik, väga tervendav, keha reageerib sellele teisiti.

See tähendab, et kui sul on kehas valud, valulik selg, valulik õlg, kael vms, siis hommikul paned sellele soojakoti/soojateki peale. Kui kaua sa tahad seda kasutada – 5 minutit, 10, 15, 20, 60 minutit – on täiesti sinu enda valida. Kui kasutad kuumaveekotti, siis tõenäoliselt ühel hetkel see lihtsalt jahtub maha.

Ja kui sa oled sooja osa ära teinud, siis sellele samale kohale võid järgmisena teha külma. (Nb – samale kohale, mitte kuskile mujale, nt kui valisid enne selja, siis nüüd tuleb uuesti selg valida.) Sa võid teha seda kohe otse pärast soojakotti, kui sa tahad, või siis ideaalis võiksid natuke oodata, et see soojus jõuaks sinna imbuda. Siis näiteks tund aega hiljem – või 1,5 h, 3h või ka ainult 20 minutit hiljem – paned sellele samale kohale külmakoti. Kui sa väga tahad, siis võid ka vahetult pärast kuumakotti külma peale panna.

Seega: kui sul kusagilt valutab – ükskõik kust – siis hommikul alusta soojaga. Külm võib tulla hiljem, kas siis hilishommikul, keskpäeval, pärastlõunal või õhtul.

Külmakotti võid kehal hoida näiteks 20-30 minutit.

Pärast külma võid jälle uuesti sooja kasutada, kui soovid, ja siis jälle külma. Sa võid seda teha niimoodi vaheldades kogu päeva vältel. Kuid kui vähegi saad, siis alusta hommikut soojaga.

Paljudel inimestel on tegemist põlvede või pahkluude ülespaistetamise ja põletikulisusega. Külm on nende piirkondade lokaliseerimiseks suurepärane. Väga tihti on tegemist sellise põletikuga, mis päeva teises pooles süveneb. Hommikul inimene ärkab üles, hakkab toimetama, teeb oma päevategemised ära ja alles õhtu poole hakkab paistes või põletikuline koht tunda andma. Sellisel juhul on ideaalne kasutada külma. Paned sellele piirkonnale külmakoti peale. Kui tunned, et kehal hakkab külm, siis võtad soojakoti soojendamiseks juurde (aga mitte samasse piirkonda, kus külm peal on).

Paljud inimesed kogevad menstruaaltsükli ajal alaselja- ja/või alakõhuvalu ja suurt ebamugavustunnet. Ka selle puhul on külma-soojateraapia hea. Sa võid panna soojakoti kõhu peale, külmakoti alaseljale. Sa võid külmakoti kõhule ka panna, kui soovid, ja sooja seljale. Sa võid päeva lõikes külma ja kuuma asukohta ümber vahetada.

See on suurepärane viis, kuidas saada eksperdiks oma valu ja paistetuse leevendamisel. Seda samal ajal, kui sa töötad teiste Meditsiinimeediumi tööriistadega ja õpid raamatutest oma sümptomite juurpõhjuse kohta.

Nüüd tahan rääkida natuke külma ja kuuma kasutamisest vaimse tervise sümptomite korral.

Oluline on teada seda: kui me teema külma- ja kuumateraapiat, siis see aitab meil murda nõiaringi, milles me võime parasjagu olla.

Sellisel viisil tehtud külma- ja kuumateraapia, nagu mina teile seda näitan, on väga võimas tööriist OCD (sundmõtete ja sundkäitumise) korral. Väga võimas bipolaarse häire korral. Väga võimas igasuguse emotsionaalse ja mentaalse PTSD (posttraumaatilise stressihäire) korral. Väga paljud inimesed kannatavad PTSD käes. Ja sellise külma-kuumateraapia kasutamine aitab murda PTSD tsükli, nõiaringi.

See võib isegi ajutiselt vabastada inimese depressioonist. Ajutiselt vabastada kurbuse tundest. Ja ajutiselt vabastada ärevusest. See lihtne tagasihoidlik kuuma-külmateraapia on tõepoolest niivõrd võimas.

Olen näinud koguni pealt, kuidas inimene, kes on täielikus maaniahoos – põhimõtteliselt valmis istuma autosse ja kuskilt sillalt alla sõitma – sai abi külmakoti kasutamisest. Sellises olukorras külmakoti asetamine kaelale aitab neuronitel käiku vahetada. Kogu ajus olev elektrilisus vahetab käiku. Ja ma olen tõepoolest näinud, kuidas külma kasutamine sellises maaniahoos inimese tagasi maa peale toob. Olen näinud maaniahoos inimest, kes oli nii “kõrgel”, et oli täiesti “ära kadumise” äärel. Ka paljud arstid ja tervisepraktikud on küsinud minult aja jooksul selle kohta, vaimse tervise probleemide ja emotsionaalsete raskuste kohta, ja ma olen soovitanud teha külma-soojateraapiat.

Kui keegi on hädas ükskõik missuguse vaimse, emotsionaalse või mentaalse häirega, siis pelgalt külmakoti asetamine kõhule, alaseljale, reitele võib panna asjad paremuse suunas liikuma.

Mis juhtub on see, et neuronid hakkavad ümber häälestuma. Neuronilt neuronile liikuv elekter hakkab trajektoori vahetama ja liigub erinevatesse aju piirkondadesse, kuhu see eelnevalt ei liikunud. Elektri liikumise trajektoori suunatakse neuronitele, kuhu varem polnud suunatud.

Ja seega, kui meil on emotsionaalsed katsumused, suur mentaalne pinge, kuuleme halbu uudiseid… Kui tuled koju ja sul on olnud väga väga raske päev… Ja sa võtad välja külmakoti, siis see tõepoolest võib aidata leevendada sinu olukorda, nii et torm sinu sees rahuneb.

Või võib-olla oled sa selline kuumavereline inimene, et kuuled mingeid halbu uudiseid näiteks mõnelt sõbralt või pereliikmelt või töökaaslaselt ja see paneb su kohe justkui tema peale plahvatama. Esimene reaktsioon on haarata telefon ja saata rodu vihaseid sõnumeid selle kohta, mida ta kõike sulle valesti tegi. Aga peatu korraks ja võta sügavkülmast külmakott välja. Aseta (rätikuga kaetud) külmakott oma pealaele või oma kaelale (külje peale), oma rinnaesisele natukeseks ajaks. Ja vaata 10-15 min hiljem, missugune efekt sellel on. Sa võtad oma telefoni välja ja sinu reaktsiooniks ei ole enam inimesele vihaseid sõnumeid saata.

Võib-olla juhtus midagi mõne su tuttava või lähedase inimesega, mis mõjus sinu jaoks kui nuga selga – täieliku reetmisena. Võib-olla ka lihtsalt ilma põhjuseta tuleb sulle viha peale – tunned, et justkui viha hakkab kogunema ja kogunema su sisse ja sa ei saa isegi aru, kust see pärineb. Võib-olla see viha on lihtsalt sinu sees tükk aega paisunud pelgalt seetõttu, et sa oled nii kaua haige olnud ja see masendab sind. Või äkki lihtsalt miski sotsiaalmeedias triggerdab sind, päästab välja negatiivsed emotsioonid, mis su viha lõkkele löövad. Võta külmakott ja pane see hetkeks oma kõhule, rinnale või kaela taha ja tunneta, kuidas olukord muutub. See võib tõesti aidata sul selle vihahoo täielikult ennetada. Või vähemasti see viha ei rebi sind seespoolt lõhki. Külmakott aitab sul käiku vahetada ja suunata sind ümber. Mõtle, kui võimas see on!

Kommentaar: “Aitäh selle tervendava tööriista eest. Ma olen psühhoterapeut ja ma tean, et sellest teraapiast hakkab olema tohutult palju kasu.”

Ma olen näinud inimesi, kes on depressiooni ja viha äärel ja külmakott on olukorra ümber pööranud. Olen näinud inimest, keda on just suhtes petetud ja kes oli emotsionaalselt hullumas. Ta helistas oma sõbrale 20-30 korda tunnis sõnumiga “helista mulle kohe tagasi!”, sest tahtis temaga rääkida sellest petmisest. Külmakoti kasutamine muudab olukorda, pannes su korraks tagasi astuma ja mõtlema: “oota korraks, ma pean oma teguviisi läbi mõtlema, ma pean maha rahunema”.

Kujutle, et sa oled ülekuumenemise äärel – olgu näiteks konfliktiallikaks sinu sugulased või sõbrad – sa tunned, et sulle on ülekohut tehtud või sind on valesti mõistetud. Sa ei suuda enam oma argumente korralikult välja öelda, muutud ärevaks, ärritunuks ja lähed endast välja. Võta külmakott välja, pane see näiteks rinna peale, istu kusagile maha ja jälgi, kuidas olukord muutub. Külmakotiteraapia võib su elu muuta. See on meditsiinimeediumi tööriist. Siin info on selge – miks sa asju teed ja mille jaoks.

Ma olen õpetanud seda infot juba palju-palju aastaid, võiksin terve ühe raamatu kirjutada ainuüksi sel teemal. Aga liiga palju inimesi on krooniliselt haiged, mul kahjuks lihtsalt ei ole aega, et 100 erinevat raamatut kirjutada.

Küsimus kommentaarides: “Kas külmakotte võib kasutada rinna peal, selleks et vähendada uitnärvi põhjustatud surve- ja pitsitustunnet rinnus?” AW: jah, aitäh küsimast, külmakotti võib kasutada uitnärvi sümptomite vastu. Võta külmakott ja pane see rinnale. Aga ära pane külmakotti otse vastu nahka – vaata, et sul oleks riided all või mässi külmakott rätiku sisse.

Ja oluline info on see: sa ei pea seda tegema kaua. Siin ei ole nii, et mida kauem, seda parem. See võib olla KAKS minutit. Võta see teadmine endaga kaasa – kahest minutist piisab.

Väga hea koht külmakoti jaoks on tegelikult kaela taga. Lihtsalt annan teile teada. 

Rubriigid
Kõik Terviseartikkel

Lahing meie ajus

Tõlge instagrami postitusest https://www.instagram.com/p/CjdyVnLuC89/

Sinu aju on elektriline. Ajus loodav elekter eksisteerib läbi kahe üleloomuliku jõu (üks, mis saab jõu eetrist, ning teine, mis saab jõu sinu hingest) ja ühe füüsilise komponendi (sinu südame ja aju programmeering elujõuliselt elada, mis on alguse saanud sinu elu loomisel) kombinatsiooni. See on sinu aju elujõu ja toimemehhanismi vundamendi alus.
Oma uutes raamatutes “Meditsiinimeediumi aju päästja” ning “Aju päästvad protokollid, puhastused ja retseptid” jagan ma seda tõde ning veel tuhandeid teisi tõdesid selle kohta, kuidas meie aju töötab, mis on selle õitsenguks olulised, ning mis täpselt meie aju takistab ja on loendamatute ajuga seotud krooniliste haiguste, sümptomite ja seisundite taga. Lisaks jagan ma, kuidas adresseerida nende haiguste juurpõhjuseid, et sa saaksid terveneda ja taastada oma hea tervise.

Mis puudutab elektrilisust, siis sellega on alati seotud üks asi: metall. Metalli kasutatakse selleks, et elektrit kanda ja kohale toimetada, et manipuleerida elektrivooge, et elektrit tõmmata ja lükata. Niisiis, kui sinu aju on täis elektrivoogusid, siis mis veel peab selleks olemas olema? Metallid. Täpselt nii – meie ajud põhinevad suuresti metallidel ja elektrilisusel. On kriitiliselt oluline seda mõista. Aga siin on jama: meie ajus toimetavad nii head metallid kui halvad metallid.

Ühelt poolt võivad meie ajud sisaldada elavhõbedat, pliid, arseeni, kaadmiumi, baariumit, niklit, alumiiniumit, toksilist kaltsiumi, toksilist vaske, toksilist kroomi, tina ja palju muud. Need on halvad, tööstuslikud, toksilised metallid. Kuigi sa võid leida jälgi toksilisest metallidest oma vereringes, kui kokkupuude nendega oli hiljutine, siis sa ei saa testida raskmetallide sisaldust oma kudedes, organites, näärmetes ja luudes, kus toksilised raskmetallid end määramata ajaks sisse on seadnud. Seega, kui sa arvad, et sul ei ole toksilisi raskmetalle, mis takistaksid sinu aju ja teisi organeid, kuna veretestis see ei kajastanud, siis see pole tõsi.

Raskmetallide kohalolu on füüsiliselt, mentaalselt ja emotsionaalselt ekstreemselt domineeriv ja ekstreemselt kontrolliv – toksilised raskmetallid manipuleerivad meie mõtteid. Selgelt mõtlemist takistades võivad need inimest panna tundma end jõuetuna ja teha tema eest otsuseid.

Aga mitte kõik metallid ajus ei ole ebaproduktiivsed. Me vajame oma ajus mõningaid kriitiliselt olulisi metalle: mikromineraale. Need head metallid sisaldavad kasulikke, mitte-tööstuslikke vorme kullast, kaltsiumist, vasest, kaaliumist, magneesiumist, kroomist, pallaadiumist, vanaadiumist ja muust. Üks põhjus, miks kasulikud metallid meie ajus on, on elektriliste voogude kontrollimiseks.
Õelad toksilised metallid, mis paiknevad ajus koos heade metallidega, põhjustavad kaost – need tekitavad meie ajus lahingu. Elus metall surnud metalli vastu, elu-andev metall elu-võtva metalli vastu, hea versus kuri: see on füüsiline lahing, mis meie ajus toimub, lisaks sellele lahingule, mis toimub siin planeedil. Probleem on selles, et need metallid ei pidanud mitte kunagi siin olemagi.

Mikromineraalid on eluandvad. Need on osa sellest, kuidas meie kehad on loodud. Toksilised raskmetallid on elu-võtvad. Need on osa sellest, kuidas meie kehad kiirelt vananevad ja degradeeruvad. Head metallid mineraalidena – mikromineraalidena – sisaldavad informatsiooni, mis tuleb selle planeedi elusatest allikatest ning ka selle planeedi välistest elusatest allikatest, päikesesüsteemist ja galaktikast. Planeet on elusolend. Ta on elus, ta hingab. Mineraale ja mikromineraale langeb periooditi läbi planeedi atmosfääri alla. Need mineraalid mängivad olulist rolli selles, kuidas mineraalsoolad ja suhkrud kannavad mineraale ja elektrolüüte meie ajju. Elekter meie ajus on sõltuv mikromineraalidest, mis on selle kütuseks.

Toksilised raskmetallid aga võivad nõrgestada, läbi põletada, katkestada, krussi ajada, segada, toksiliseks muuta ja denatureerida meie aju loomulikke elektrivooge – vooge, mis aitavad meil mõelda, tunda ja funktsioneerida optimaalselt.

Kõik, mida ma siin jaganud olen, on originaalne tõene informatsioon Aju Päästja raamatust.