Youtube/Instagrami live 22.10.2023 / LINK
Sellest tehnikast võib abi olla inimestele, kes kannatavad kehavalude, närvivalude ja põletiku käes. Inimestele, kellel valutab kael, selg, küünarnukid, õlad, jalad, põlved, puusad – ükskõik mis. Paljudel inimestel on närvivalu kogu kehas, millega käib kaasas kroonilise väsimuse sündroom, fibromüalgia, reuma, psoriaatriline artriit – terve müriaad erinevaid sümptomeid, aga kogu keha valutab, on tundlik.
Ja siis on ka suur hulk inimesi, kellel ei ole arstilt diagnoosi saadud, on võibolla tuvastatud mingisugune põletik, aga diagnoosi pole. Ja neil on terve hulk närvisüsteemiga seotud probleeme, uitnärviga seotud probleeme – pitsitustunne rinnus, valud, tõmblused, spasmid…
Räägime täna külma- ja kuumakottide kasutamisest tervendava tööriistana. (Toob külmkapist külmakotid.)
Alati võiks olla varus kaks külmakotti, sest kui sa neid tahad kasutada, siis tahes-tahtmata üks kaotab oma külmuse ühel hetkel ja siis on hea teine käepärast hoida. Ühest ei piisa, kui sa tahad teha 30-40-minutilise sessiooni põletiku alla saamiseks.
Tean, et paljud teist teevad taliujumist või külma veega kogu keha karastamist, see on praegu väga trendikas, aga ma kohe räägin, miks see ei aita põletikku alla tuua.
Põhjus on selles, et kogu keha karastamisel külma veega ei toimu ühe piirkonna välja valimist, sest kogu su keha on külmumas. Niimoodi põletik ei alane.
Loomulikult sportlased, kes on kogu oma keha tugeva trenniga kuumaks kütnud, võivad jahutamiseks minna jäävanni, kui nad soovivad, kui nad on täiesti terved. Aga kui sul on krooniline haigus või kui sul on vigastus ühes piirkonnas, siis sa ei saa teha jäävanni põletiku alla toomiseks.
Lisaks, see on Meditsiinimeediumi originaalinfo, ma ei soovita teha ülekeha külma veega karastamist (talisuplust või jäävanni), sest see viib su neerupealised kaosesse.
Ja ma näen sotsiaalmeedias palju inimesi, kes seda teevad, kes kastavad ennast külma jäävanni või lähevad külma vette ujuma. Mida nad sellega saavutavad on see, et nad ilma enese teadmata hävitavad oma neerupealisi.
Kui sa lähed jäävanni või jääkülma vette, siis keha arvab, et sa oled ohus. Kehas tekib kriisiseisund: võitle-või-põgene. Ja kui see juhtub, siis su neerupealised pumpavad meeletus koguses adrenaliini (epinefriini) kõikjale. Adrenaliin sööstab läbi veenide, et proovida takistada kehal alajahtumisse minemast.
Nii et kui me teeme talisuplust, siis meie keha läheb häireolukorda, kus häirekell heliseb: “HÄIRE! HÄIRE! KIIRE! KIIRE! Midagi on valesti! Aju vajab kaitsmist!” Seepeale su neerupealised sõna otseses mõttes ujutavad keha adrenaliiniga üle, saates suure osa adrenaliinivarudest korraga välja. 85-90% adrenaliinivarudest purskab neerupealistest välja, eesmärgiga hoida veri ringlemas, proovides kiirendada südame tööd, et see ei langeks ohtlikult madalaks, kui keha alajahtumisse läheb.
Ma tahtsin sellest korraks rääkida, sest vastasel juhul hakkavad inimesed arvama, et kui külmakoti kasutamine on neile hea, siis äkki ülekeha külmaga karastamine on seda samuti. Aga nii see ei ole.
Külmaga karastamine hoopis alandab immuunsust, kui sul on krooniline haigus. Kui sul on ükskõik missugune kroonilise haiguse sümptom, siis see 3, 5, 10, 15 minutit jäävanni on tegelikult üks kõige hullemaid asju, mida enda kehale teha.
Kui kogu võitle-või-põgene kriisiolukorra adrenaliin vereringesse paisatakse, siis see nõrgestab su valgeid vereliblesid, tapjarakke ja lümfotsüüte ning lõhub su immuunsüsteemi.
Teine asi on siis, kui sul on ülikõrge palavik, üle 40C. Jah, siis võib abi olla sellest, et jahedasse vanni korraks minna, et palavik alla saada, aga seda oma arsti järelvalve all.
Kuid mina räägin praegu sellest, et kui keegi tahab kasutada jäävanne terapeutiliselt, siis see ei toimi, siis lihtsalt neerupealised on täiesti ülestimuleeritud ja kogu see adrenaliin vähendab valgete vererakkude arvu. See ei paranda ühtegi probleemi, kui sul on krooniline haigus. Vastupidi, see hoopis pidurdab tervenemist või lööb sind mitu sammu tagasi. Ja kui seda teha regulaarselt, siis selle tulemusel tekib neerupealiste väsimus.
Keegi küsib kommentaarides: “Aga kuidas nii paljud inimesed tervendavad ennast jäävannidega?” AW vastus: kas nad tõesti tervenevad jäävannide abil? Ma olen juba mitmeid aastaid seda trendi vaadelnud ja ma pole küll kunagi märganud, et keegi terveneks näiteks oma kilpnäärmeprobleemist. Kas sa mõtled, et kui keegi teeb jäävanni, siis ta kilpnäärmehaigus kaob ära? Tema Hashimoto kaob ära? Tema reuma kaob ära? Borrelioos kaob ära? Ma ütlen seda kogu austuse juures, päriselt.
Sa võib-olla kuuled sellist väidet inimestelt, kes ei ole haiged. Nad ei ole olnud päriselt haiged. Neid kutsutakse “mitte-nii-haigeteks”. Võib-olla neil on aeg-ajalt probleeme kroonilise nohuga, võib-olla neil on ka muid väiksemaid probleeme, aga nad ei ole nii haiged. Ja mõned nende hulgast, kellel on veel säilinud organismi tugev vastupanuvõime, sest nad pole pidanud raske haigusega maadlema, nad võivad hüpata jäävanni ja saada sellest kiiret ajutist leevendust. Aga põhjus on selles, et nad on lihtsalt adrenaliinist “pilves”, see on see ajutine leevendus. Kui sa oled mitte-nii-haige ja teed jääkülma veega karastamist, siis sa saad sellest adrenaliinilaksu.
Kui lennuk teeb hädamaandumise… Alpides. Ja inimesed on seal lennukis ja kõikjal on tohutult lund ja tuult ja nad on väga kõrgel mägedes. Lennuk on võib-olla katki, aga inimesed on siiski veel elus.. Mingit soojustust ei ole ja keegi pole piisavalt soojalt riides ning lõket teha pole võimalik. Ja neil hakkab külm… Siis vot see on võitle-või-põgene kriisisituatsioon. Keha tabab ülim külmus ja keha hakkab meeletus koguses adrenaliini pumpama, et inimest elus hoida.
Kui sa hüppad jääkülma vette, siis sinu keha arvab, et see on sama asi. Ta arvab, et midagi on valesti, et sa oled jäänud külma kätte Alpides ning et keha on hädas. Keha proovib siis seda ohtu ületada, lastes käiku tohutu suurel hulgal adrenaliini, et alajahtumist vältida. Kui sa sealt külmast veest välja tuled, siis sa oled pilves. “Uuuuh!! Uskumatu et ma seda tegin!! Oli see alles kogemus! Mul on nii hea olla!!!” See on adrenaliinilaeng. Kui sa ei ole nii haige, sul pole kroonilise haiguse sümptomeid, siis see tundubki hea, sa tunned, et tahad seda võib-olla isegi mõnel teisel päeval uuesti teha.
Aga pista jäävette keegi, kes on haige – temaga on pekkis. Täiesti pekkis. See kurnab ta ära ja ammendab viimasegi neerupealiste võimekuse, viimasedki adrenaliinivarud, mis tal veel alles on. Kui sümptomitega inimene hakkab seda tegema, siis see ühel hetkel murrab ta maha ning tema immuunsus tugevalt alaneb. Inimese valged vererakud hakkavad koost lagunema.
On väga suur vahe krooniliselt haigete ja mitte-nii-haigete vahel. Kui sul on mõni diagnoos või sümptomid ilma diagnoosita ja sa lähed jäävanni, siis see on shokk kõikidele su kehasüsteemidele.
Küsimus kommentaarides: “kas külmakottide kasutamine on neerupealistele kahjulik?” – AW vastab: Ei ole. Sest need ei pane su keha alajahtumise seisundisse, kui sa kasutad neid korrektselt. Külmakottidega toimub külmuse lokaliseerimine, vastupidiselt jäävette hüppamisele, mis muudab kogu keha külmaks.
Külmakotte on erinevas suuruses. (Anthonyl endal on laivis kasutusel kaks sellist külmakotti (pildil)).
Kui sa lokaliseerid külma ühte kehapiirkonda, siis see stimuleerib kehas tervendusreaktsiooni. Keha hakkab seda piirkonda tervendama ja põletik selles piirkonnas hakkab alanema.
Kui sul on näiteks põletikus õlg või põlv ja sa teed üle kogu keha jäävanni, siis su keha ei hakka oma jõudusid ühte kohta (õlga või põlve) suunama. Kriitiliselt oluline informatsioon.
Kui sul kusagilt valutab, mida siis teha? Näiteks õlg. Võta jääkott ja lokaliseeri see õla peale või ümber. Kui sa seda teed, siis su immuunsüsteem reageerib väga huvitavalt. Ta tajub külma ühes keha piirkonnas. Ta otsib selle üles, otsib välja selle piirkonna. Sa tood oma keha tähelepanu sellele vigastusele, krambile või kroonilisele põletikukoldele. Sa identifitseerid selle ja aitad oma kehal selle asupaiga üles otsida. Kas pole mitte uskumatu? Ja see just ongi nii võimas.
Üle kogu keha külma tehes see ei toimi nii. Ei toimu mingit lokaliseerimist, tähelepanu juhtumist. Ei toimu mingit haiguskolde üles otsimist – ainult kaos. Adrenaliin küllastab vereringet ja üritab sind alajahtumisest päästa. Immuunsus alaneb, sest immuunsüsteemi rakud surevad sellest suurest adrenaliinitulvast.
Kui sa lokaliseerid külmakotiga haiguskolde, siis immuunrakud ei hakka surema. Su keha ei tunne ennast millegi poolt ohustatuna, ei toimu võitle-või-põgene reaktsiooni.
Kui sa paned jääkoti põletikus õlaliigesele, siis põletik alaneb kiiresti. Su keha reageerib sellele, et seal piirkonnas on külm. Su immuunrakud otsivad teed sinna piirkonda. Kui sa oled külmakotti oma õla peal hoidnud 10, 15 või 20 minutit, siis pärast seda immuunrakud hakkavad sinna piirkonda tõttama.
Räägime kestusest. Võib-olla oled sa tundlik inimene. Kas kõigile sobib üks ja seesama kestus? Ei. Kõigile ei sobi üks ja seesama. Mõni inimene vajab ainult 5 minutit jääkotti. Mõni vajab palju väiksemat jääkotti. Mõni inimene suudab taluda väga-väga külma. See on see koht, kus sa ise pead saama eksperdiks selles osas, mida sa ette võtad.
Veel üks oluline asi külmakottide kasutamisel: sa pead hoidma end samal ajal soojas. Ei ole vaja, et su hambad külmast plagiseksid. Kui sa kasutad külmakotti mõnel paistes kohal, siis võta näiteks üks soe ja mõnus tekk ülejäänud kehale peale.
Ja kui sul on vaja külmakotti kasutada pikemalt, siis võib-olla tahad sa samal ajal kasutusse võtta ka kuumakoti (see on tegelikult elektriline soojatekk, umbes 30×60 cm suur ma arvan, umbes midagi sellist: soojendav tekk).
Külmakoti kasutamise ajal võid sa alati ka kuumakoti (soojateki) endale peale panna. See tagab, et keha on soe – samal ajal kui kehaosa, millele sa külmakoti panid, on jahe. Kui üks koht on külm ja ülejäänud keha on soe, siis toimub tugevam tervenemise protsess. Kui sul on parasjagu külm olla ja sa paned külmakoti peale, siis see ei aita nii palju, sest nüüd on sul kogu kehal lihtsalt külm. Sa tahad, et su keha oleks soe, sul oleks mugav olla, ja siis paned külmakoti kohale, mis vajab tähelepanu.
Enne kui ma kuumakoti (soojateki) ära panen, tahan veel öelda ühte asja – ma ei keera kunagi kuumakoti temperatuuri väga kuumaks. Ma kunagi ei jää magama kuumakotiga. Seda sa kindlasti teha ei taha, eriti kui see on väga tuline. Mulle meeldib soojakott leigemal režiimil. Ma olen alati soovitanud arstidele ja kõigile, kellele ma nõu annan, mitte panna kuumakott liiga kõrgele temperatuurile. Sa ei taha ennast küpsetama hakata.
Kui sa oled keegi, kes ei taha kuumakoti (soojateki) lähedale minna, sest sa ei usalda seda, kuna see töötab elektriga, siis võin öelda, et elektri faktor ei avalda inimestele halba mõju. Kuumakott teeb kindlasti rohkem head kui halba. Sa võid kasutada ka ilma elektrita kuumakotti, kui tahad. (Aga näib, et tema soovitab just seda elektrilist. Anthony soovituste nimekirjas on selline).
Võtab välja uue kuumakoti, mis on kummist ja pudelikujuline. Tundub olevat kaheliitrine. Tema soovitatud kuumaveepudel on siin. Eestis müüakse sarnaseid. Vt esimest pilti postituse all).
See on kuumaveepudel. Kui sa oled keegi, kellele ei meeldi soojatekid, siis võib-olla leiad abi kuumaveepudelist. Annan selle kohta ka mõned nõuanded.
Esiteks, mulle ei meeldi kallata veekeedukannust tulikuuma vett oma kuumaveepudelisse. See ei meeldi mulle, kuna on suur võimalus oma käele kuuma vett peale kallata ja saada kolmanda astme põletus. Ära lase veel keema minna. Vali selline temperatuur, kus vesi on küll soe, aga ei kõrvetaks sind traagiliselt, kui sa seda endale peale valaksid. Minule meeldib tegelikult panna üldse kraanist kuuma vett. (Paneb kraani tööle, laseb veel soojaks/kuumaks minna. Täidab kuumaveepudeli sooja kraaniveega ja keerab korgi peale.) See ei ole nii kuum, et see võiks mulle kahju teha. Selle kuumaveepudeliga saad samuti teha külma- ja kuumateraapiat.
Oletame, et sul on näiteks seljaprobleem, kus sul on lihtsalt krooniline närvivalu seljas, mille põhjust keegi ei suuda ära mõistatada. Sa võid täita kuumaveepudeli sooja veega ja panna selle endale selja taha, kui sa diivaniil istud. Või siis sa võid võtta külmakoti, panna selle omale selja taha ja siis sellele toetuda. Samal ajal võtad kuumaveepudeli või soojateki ja paned selle endale peale, et keha soojas hoida. Eriti juhul, kui sa teed 30-minutilise külmakoti sessiooni.
Räägime närvivalust. Neuroloogilistest valudest (kus valu on, aga paistetust pole). Paljudel inimestel on rinnakus valu. Paljudel inimestel on kõhuvalu. Ükskõik missugune närvidega seotud valu kehas – natukene külma sellele peale panna võib teha imesid. See rahustab närvid maha.
Sa võid olla keegi, kes on väga tundlik – tundliku närvisüsteemiga, palju neuroloogilisi sümptomeid. Võib-olla külmakoti asetamine kehale on sinu jaoks liig. Sellisel juhul tee nii: võta rätik ja paki külmakott sinna sisse (tundub, et tal on nagu suurem köögikäterätik).
Mida ma üldse ei soovita teha, on võtta külmakott otse sügavkülmast ja panna otse vastu paljast nahka. Ma ei soovita külmakotti paljale nahale panna. See on kaugelt liiga külm naha jaoks, pole hea. Seepärast mulle meeldibki need rätiku sisse panna. Sa võid valida õhema või paksema rätiku.
Ja kui sul on probleeme uitnärviga, vahelihasnärviga.. valu kaelas, kolminkärvis… Paljudel inimestel on valu lõualuus, ühel näo poolel, hammaste krigistamine, müstiline hambavalu – aga isegi lihtsalt hambamädanik, hambavalu – siis sa võid panna rätikuga kaetud külmakoti oma põsele/lõualuule seal, kus valu või hambavalu esineb. See on paljudele kolmiknärvi valu all kannatajatele tõelise kergenduse toonud. Näonärvid tavatsevad sellest rahuneda, kui neile natuke külma peale panna.
Aga sa pead olema ettevaatlik, kui sa oled keegi, kellel on palju tugevat kroonilist valu. Sellisel juhul puuduta valulikku kohta vaid kergelt ja mitte pikka aega järjest. See võib olla ka vaid 30 sekundit. Isegi see 30 sekundit võib tervenemist hoogustada ja aitada mõistatuslikku kroonilist närvipõletikku alandada.
Sama asi kehtib peavalude ja migreenide korral. Puuduta rätikuga kaetud külmakotiga oma otsaesist või pead. Sa ei taha kasutada jääkülma kotti ilma mingi vahekihita otse vastu pead – ei, ära seda tee. Aga natukene külma võib palju aidata.
Paljudel inimestel on tugevad kraniaalnärvi probleemid. Erinevad kraniaalnärvid, mis ajust välja tulevad, on põletikus. See võib lisaks peavaludele põhjustada probleeme kogu näo piirkonnas, hammastes ja lõualuus. Natukene külmust nendes piirkondades võib mõjuda imeliselt.
Keegi kommenteerib: “Ma tavatsesin käia jääkülmas vees, see tegi mind järjest haigemaks ja haigemaks. Mul väga vedas, et sain Meditsiinimeediumilt teada tõese info selle kohta.” AW: Jah, tõesti, olen seda näinud – krooniliselt haigete jaoks ei ole jääkülmas vees karastamine tulemuslik. Samuti ei anna tulemust higitelgid – higitelk ei ole vastus nende probleemile. Ka kuum jooga ei ole vastus. Ekstreemsed temperatuurid on miski, millest sa tahad eemale hoida, kui sa oled krooniliselt haige.
Külma- ja kuumakotid toetavad tervenemist samal ajal, kui sa töötad teiste Meditsiinimeediumi tööriistade rakendamisega oma ellu ja Meditsiinimeediumi info õppimisega. Sa õpid, mis su kehas päriselt toimub ning mida on vaja selleks, et terveneda. Kuid külma- ja kuumateraapia toetab seda kõike, see on suurepärane viis, mõndade inimeste jaoks lausa värav, mis viib tervenemiseni.
Küsimus kommentaarides: “Kuidas meid mõjutab infrapunasaun?” AW vastab: Mulle meeldib infrapunasaun. Aga kui sa oled krooniliselt haige, siis sa kindlasti ei taha seal sees istuda liiga kaua, nii et temperatuur on kõrgeks keeratud ja sa küpsed seal sees – see on liiga suur koormus. Ma annan sel teemal juhtnööre oma raamatusarja esimeses osas (esimese osa täiendatud trükk).
Sama asi kehtib ka külma duši kohta. Külm dušš ei lokaliseeri valu, see on kogu kehale. Infrapunasaun samuti valu ei lokaliseeri, on kogu kehale. Kuigi mõned inimesed saavad külma dušši terapeutiliselt kasutada, keerates vee korraks külmaks, lastes seda endale peale ja seeläbi justkui midagi endast maha raputada. Külm dušš on teine asi kui jäävann. Ma ei ole selle vastu. Aga kroonilise haiguse puhul pole parim.
Kui keegi tahab minna natukeseks ajaks infrapunasauna, et end soojendada, ja nad ei ole seal 45-60 minutit.. Kui sa oled krooniliselt haige, siis võib-olla tahad piirduda 5 kuni 10 minutiga. Mitte rohkem kui 20 minutit ja mitte liiga kõrge temperatuuriga. Sa ei taha ennast üle piiri sundida sellega.
Niisiis, kraniaalnärvide põletik võib tuua palju erinevaid sümptomeid. Tõmblused, spasmid, pikad ja lühikesed valud. Miks närvid põletikulised on? Viirused ja toksilised raskmetallid muudavad ajutüve ja närvid põletikuliseks. Samamoodi väga levinud on uitnärvipõletikust tekkinud probleemid – muuhulghas näiteks ka kummalised värinad/vibratsioonid, tunne nagu sinu “võnge” oleks paigast ära.
Neuroloogiliste probleemide hulka kuuluvad ka erinevad tõmblused, torked, spasmid, lisaks ebatavaline väsimus ja ka näiteks obsessiiv-kompulsiivne häire (OCD) on kõik neuroloogilised. Nägemise ähmastumine ilma mingisuguse arusaadava põhjuseta on neuroloogiline probleem, seotud silmanärvi põletikuga. Sellest kõigest räägin ma oma raamatutes veel põhjalikumalt. Ja külma-kuumakottide kasutamine võib nende seisundite korral lisaabi pakkuda.
Kui sa oled keegi, kellel on näiteks selja- või puusaprobleemid ja sa kogemata pingutad füüsilise koormusega üle – sa tead, et oled oma kehale natuke liiga suure koormuse pannud, näiteks trenniga või tegid liiga pika jalutuskäigu, tõstsid midagi liiga rasket vm. Ja sul on mingi paistetus või põletik kuskil, millest sa ei ole veel täielikult taastunud. Siis sa võid kasutusele võtta külmakoti ja sellest võib olla väga suur abi olukorra halvenemise ennetamises.
Räägime nüüd natuke külma- ja kuumakottide ajastamisest – millal ja mis järjekorras neid kasutada. Ja veel enne kordan üle, et kui sa kasutad elektrilist soojatekki, siis ära keera selle temperatuuri liiga kõrgeks ja ära hoia seda liiga kaua peal, selles mõttes, et sa ei taha ennast sellega “küpsetama” hakata. Sa ei taha keha ülekuumenemisse viia.
Kui sul on kroonilised valud või ükskõik missugune krooniline seisund, kus sa tunned, et sa vajad kuuma- ja külmakotte, siis mina alati soovitan teha hommikul esimese asjana sooja. Kui sa tahad külma ja kuuma terapeutiliselt õigesti kasutada, siis see käib nii: hommikul kasuta sooja. See ei tähenda, et kui sa hommikul sooja ära teed, siis sa pead terve päeva ootama, et õhtul külma kasutada. Vaid see tähendab, et esimese asjana hommikul valid sooja. See on väga kasulik, väga tervendav, keha reageerib sellele teisiti.
See tähendab, et kui sul on kehas valud, valulik selg, valulik õlg, kael vms, siis hommikul paned sellele soojakoti/soojateki peale. Kui kaua sa tahad seda kasutada – 5 minutit, 10, 15, 20, 60 minutit – on täiesti sinu enda valida. Kui kasutad kuumaveekotti, siis tõenäoliselt ühel hetkel see lihtsalt jahtub maha.
Ja kui sa oled sooja osa ära teinud, siis sellele samale kohale võid järgmisena teha külma. (Nb – samale kohale, mitte kuskile mujale, nt kui valisid enne selja, siis nüüd tuleb uuesti selg valida.) Sa võid teha seda kohe otse pärast soojakotti, kui sa tahad, või siis ideaalis võiksid natuke oodata, et see soojus jõuaks sinna imbuda. Siis näiteks tund aega hiljem – või 1,5 h, 3h või ka ainult 20 minutit hiljem – paned sellele samale kohale külmakoti. Kui sa väga tahad, siis võid ka vahetult pärast kuumakotti külma peale panna.
Seega: kui sul kusagilt valutab – ükskõik kust – siis hommikul alusta soojaga. Külm võib tulla hiljem, kas siis hilishommikul, keskpäeval, pärastlõunal või õhtul.
Külmakotti võid kehal hoida näiteks 20-30 minutit.
Pärast külma võid jälle uuesti sooja kasutada, kui soovid, ja siis jälle külma. Sa võid seda teha niimoodi vaheldades kogu päeva vältel. Kuid kui vähegi saad, siis alusta hommikut soojaga.
Paljudel inimestel on tegemist põlvede või pahkluude ülespaistetamise ja põletikulisusega. Külm on nende piirkondade lokaliseerimiseks suurepärane. Väga tihti on tegemist sellise põletikuga, mis päeva teises pooles süveneb. Hommikul inimene ärkab üles, hakkab toimetama, teeb oma päevategemised ära ja alles õhtu poole hakkab paistes või põletikuline koht tunda andma. Sellisel juhul on ideaalne kasutada külma. Paned sellele piirkonnale külmakoti peale. Kui tunned, et kehal hakkab külm, siis võtad soojakoti soojendamiseks juurde (aga mitte samasse piirkonda, kus külm peal on).
Paljud inimesed kogevad menstruaaltsükli ajal alaselja- ja/või alakõhuvalu ja suurt ebamugavustunnet. Ka selle puhul on külma-soojateraapia hea. Sa võid panna soojakoti kõhu peale, külmakoti alaseljale. Sa võid külmakoti kõhule ka panna, kui soovid, ja sooja seljale. Sa võid päeva lõikes külma ja kuuma asukohta ümber vahetada.
See on suurepärane viis, kuidas saada eksperdiks oma valu ja paistetuse leevendamisel. Seda samal ajal, kui sa töötad teiste Meditsiinimeediumi tööriistadega ja õpid raamatutest oma sümptomite juurpõhjuse kohta.
Nüüd tahan rääkida natuke külma ja kuuma kasutamisest vaimse tervise sümptomite korral.
Oluline on teada seda: kui me teema külma- ja kuumateraapiat, siis see aitab meil murda nõiaringi, milles me võime parasjagu olla.
Sellisel viisil tehtud külma- ja kuumateraapia, nagu mina teile seda näitan, on väga võimas tööriist OCD (sundmõtete ja sundkäitumise) korral. Väga võimas bipolaarse häire korral. Väga võimas igasuguse emotsionaalse ja mentaalse PTSD (posttraumaatilise stressihäire) korral. Väga paljud inimesed kannatavad PTSD käes. Ja sellise külma-kuumateraapia kasutamine aitab murda PTSD tsükli, nõiaringi.
See võib isegi ajutiselt vabastada inimese depressioonist. Ajutiselt vabastada kurbuse tundest. Ja ajutiselt vabastada ärevusest. See lihtne tagasihoidlik kuuma-külmateraapia on tõepoolest niivõrd võimas.
Olen näinud koguni pealt, kuidas inimene, kes on täielikus maaniahoos – põhimõtteliselt valmis istuma autosse ja kuskilt sillalt alla sõitma – sai abi külmakoti kasutamisest. Sellises olukorras külmakoti asetamine kaelale aitab neuronitel käiku vahetada. Kogu ajus olev elektrilisus vahetab käiku. Ja ma olen tõepoolest näinud, kuidas külma kasutamine sellises maaniahoos inimese tagasi maa peale toob. Olen näinud maaniahoos inimest, kes oli nii “kõrgel”, et oli täiesti “ära kadumise” äärel. Ka paljud arstid ja tervisepraktikud on küsinud minult aja jooksul selle kohta, vaimse tervise probleemide ja emotsionaalsete raskuste kohta, ja ma olen soovitanud teha külma-soojateraapiat.
Kui keegi on hädas ükskõik missuguse vaimse, emotsionaalse või mentaalse häirega, siis pelgalt külmakoti asetamine kõhule, alaseljale, reitele võib panna asjad paremuse suunas liikuma.
Mis juhtub on see, et neuronid hakkavad ümber häälestuma. Neuronilt neuronile liikuv elekter hakkab trajektoori vahetama ja liigub erinevatesse aju piirkondadesse, kuhu see eelnevalt ei liikunud. Elektri liikumise trajektoori suunatakse neuronitele, kuhu varem polnud suunatud.
Ja seega, kui meil on emotsionaalsed katsumused, suur mentaalne pinge, kuuleme halbu uudiseid… Kui tuled koju ja sul on olnud väga väga raske päev… Ja sa võtad välja külmakoti, siis see tõepoolest võib aidata leevendada sinu olukorda, nii et torm sinu sees rahuneb.
Või võib-olla oled sa selline kuumavereline inimene, et kuuled mingeid halbu uudiseid näiteks mõnelt sõbralt või pereliikmelt või töökaaslaselt ja see paneb su kohe justkui tema peale plahvatama. Esimene reaktsioon on haarata telefon ja saata rodu vihaseid sõnumeid selle kohta, mida ta kõike sulle valesti tegi. Aga peatu korraks ja võta sügavkülmast külmakott välja. Aseta (rätikuga kaetud) külmakott oma pealaele või oma kaelale (külje peale), oma rinnaesisele natukeseks ajaks. Ja vaata 10-15 min hiljem, missugune efekt sellel on. Sa võtad oma telefoni välja ja sinu reaktsiooniks ei ole enam inimesele vihaseid sõnumeid saata.
Võib-olla juhtus midagi mõne su tuttava või lähedase inimesega, mis mõjus sinu jaoks kui nuga selga – täieliku reetmisena. Võib-olla ka lihtsalt ilma põhjuseta tuleb sulle viha peale – tunned, et justkui viha hakkab kogunema ja kogunema su sisse ja sa ei saa isegi aru, kust see pärineb. Võib-olla see viha on lihtsalt sinu sees tükk aega paisunud pelgalt seetõttu, et sa oled nii kaua haige olnud ja see masendab sind. Või äkki lihtsalt miski sotsiaalmeedias triggerdab sind, päästab välja negatiivsed emotsioonid, mis su viha lõkkele löövad. Võta külmakott ja pane see hetkeks oma kõhule, rinnale või kaela taha ja tunneta, kuidas olukord muutub. See võib tõesti aidata sul selle vihahoo täielikult ennetada. Või vähemasti see viha ei rebi sind seespoolt lõhki. Külmakott aitab sul käiku vahetada ja suunata sind ümber. Mõtle, kui võimas see on!
Kommentaar: “Aitäh selle tervendava tööriista eest. Ma olen psühhoterapeut ja ma tean, et sellest teraapiast hakkab olema tohutult palju kasu.”
Ma olen näinud inimesi, kes on depressiooni ja viha äärel ja külmakott on olukorra ümber pööranud. Olen näinud inimest, keda on just suhtes petetud ja kes oli emotsionaalselt hullumas. Ta helistas oma sõbrale 20-30 korda tunnis sõnumiga “helista mulle kohe tagasi!”, sest tahtis temaga rääkida sellest petmisest. Külmakoti kasutamine muudab olukorda, pannes su korraks tagasi astuma ja mõtlema: “oota korraks, ma pean oma teguviisi läbi mõtlema, ma pean maha rahunema”.
Kujutle, et sa oled ülekuumenemise äärel – olgu näiteks konfliktiallikaks sinu sugulased või sõbrad – sa tunned, et sulle on ülekohut tehtud või sind on valesti mõistetud. Sa ei suuda enam oma argumente korralikult välja öelda, muutud ärevaks, ärritunuks ja lähed endast välja. Võta külmakott välja, pane see näiteks rinna peale, istu kusagile maha ja jälgi, kuidas olukord muutub. Külmakotiteraapia võib su elu muuta. See on meditsiinimeediumi tööriist. Siin info on selge – miks sa asju teed ja mille jaoks.
Ma olen õpetanud seda infot juba palju-palju aastaid, võiksin terve ühe raamatu kirjutada ainuüksi sel teemal. Aga liiga palju inimesi on krooniliselt haiged, mul kahjuks lihtsalt ei ole aega, et 100 erinevat raamatut kirjutada.
Küsimus kommentaarides: “Kas külmakotte võib kasutada rinna peal, selleks et vähendada uitnärvi põhjustatud surve- ja pitsitustunnet rinnus?” AW: jah, aitäh küsimast, külmakotti võib kasutada uitnärvi sümptomite vastu. Võta külmakott ja pane see rinnale. Aga ära pane külmakotti otse vastu nahka – vaata, et sul oleks riided all või mässi külmakott rätiku sisse.
Ja oluline info on see: sa ei pea seda tegema kaua. Siin ei ole nii, et mida kauem, seda parem. See võib olla KAKS minutit. Võta see teadmine endaga kaasa – kahest minutist piisab.
Väga hea koht külmakoti jaoks on tegelikult kaela taga. Lihtsalt annan teile teada.