Rubriik: Kõik

Rubriigid
Kõik Raadiosaated Taskuhääling

Linnugripp: lõpeta kana söömine

Meditsiinimeediumi taskuhäälingu tõlge.

Osa 085: Linnugripp: lõpetage kanaliha söömine

Räägime linnugripist. Ja räägime ka kanaliha, kalkuniliha ja ka muu linnuliha söömisest. Ja ära unusta minu “lemmikut” – munade söömist, räägime ka sellest.

Linnugripp on tõusuteel. Iga päev kuulevad inimesed selle kohta üha rohkem ja rohkem. Linnud on haigestumas. Kanasid juba tapetakse ja munahinnad tõusevad, ja see hinnatõus muudkui kasvab. Kuid kahjuks on toimumas midagi väga tõsist, mille pärast inimesed peaksid muretsema. See ei ole mitte ainult munahindade tõus – asi on linnugripi levimises.

Me hakkame sellest rääkima, miks linnugripp levib, kuidas see valla pääses ja mis sellega toimub – mutatsioonid, probleemid ja tulevik. Tulevik, kus linnugripist saab suurem probleem, kus see hüppab ka inimestele ja inimeste immuunsüsteemid ei ole selleks valmis. Pange end selleks episoodiks valmis, sellest tuleb korralik sõit. Kinnitage oma turvavööd.

*

Linnugripp… Kõlab nagu lollus? See ei ole. Ma saan sulle lubada, et see pole lihtsalt lollus. Selle juures on palju lolle asju – näiteks see, kuidas see siia üldse jõudis, miks see levib ja et sellel on potentsiaal tappa ja hävitada iga viimnegi kui lind siin planeedil. Täpselt nii, iga viimnegi kui lind.

Kas sulle meeldivad linnud? On olemas võimalus, et nad kõik hävivad – täielik ja totaalne väljasuremine. Jah, sest inimesed mängivad laborites, niinimetatud teadlased mängivad laborites ja toodavad gripiviiruseid, toodavad gripiviiruste tüvesid tahtlikult ja seejärel lasevad need tüved tahtlikult ringlusse.

Nende eesmärgiks ei ole kõik meie kanad ära tappa. Eesmärgiks ei ole ka kõikide planeedi lindude hävitamine. Nende gripiviiruste vallandamise eesmärk, missioon, on see, et linnugripp hüppaks, muteeruks, seguneks inimese gripiga.

Ka inimese gripiviirused on samuti nende samade teadlaste, salastatud meditsiiniteadlaste poolt valla lastud. Igal aastal nad lasevad lahti uued gripiviirused, millega meie, inimesed, nakatuksime – et me köhiksime oma sisikonna välja, haigestuksime, et vanad inimesed sureksid ja paljud meist saaksid kõrge palaviku. Et meile viga ja kahju teha.

Gripitüvesid lastakse ringlusse igal aastal. Inimkäsi on neid loonud, välja töötanud, tootnud juba üle saja aasta. See on sarnane sellele, kuidas COVID välja pääses, väga sarnane. Erinev osakond, aga väga sarnane.

Gripiviirused kaoksid, need sureksid välja. Need kaoksid täielikult igaveseks selle planeedi pinnalt. Aga need on siin ja need on siin, et jääda, sest neid pannakse ringlusse üha uuesti ja uuesti ja uuesti.

Miks see oluline on? See on oluline, kui nad jätkavad linnugripi ringlusse laskmisega. Nagu ma ütlesin, siis linnugripi väljatöötamise eesmärk ei ole lindudele viga teha, kuigi see on see, mis samuti juhtub. Pahategijate jaoks on see lihtsalt lisaboonus – hävitada metsikut loodust. Neile on see lisaboonus, kui surevad kõik linnud looduses – metslinnud, kes on iga päev meid ümbritsevas keskkonnas. Eesmärk ei ole ka mitte tappa maha kõiki kanu ja kalkuneid.

Eesmärk on vallandada uus pandeemia. Eesmärk on panna linnugripp hüppama, panna H5N1 hüppama, et see muunduks H5N9-ks, siis panna see uuesti hüppama ja uuesti muteeruma, et see siis hüppaks inimesele, kelle kehas on juba mõni gripiviirus. Eesmärk on, et erinevad gripi ja COVIDi tüved püsiksid ringluses, ja et samal ajal jõuaks ringlusse ka linnugripp.

Teadlased, kes selle taga on, teavad, et siis ei lähe enam kaua aega, kuni linnugripp ja inimgripp omavahel kontakti astuvad. Sellest aga sünnib väga, väga halb pisik.

Mõtle selle peale: kuidas kana linnugrippi nakatub? Kuidas on võimalik, et töötaja, farmer, inimene on andnud kanale linnugripi? See ei ole võimalik. Inimene ei kõndinud linnugripiga ringi ja siis jaganud seda hunnikule kanadele. Kuidas siis nakatus lind linnugrippi?

Noh, nad mitte ainult ei lase linnugrippi ringlusse, nad lasevad välja ka kanu, kellel juba on linnugripp. Neile kuuluvad tootmisüksused, kus toimub kanade nakatamine, ja siis nad lasevad need kanad välja. Nad leiavad viise, kuidas lasta üks nakatunud kana lahti teiste kanade hulka.

Neil on oma käsilased – teaduslaborite töömesilased, kes on palgatud laiali kandma tuube, kus sees on linnugripp. Neil tuleb need tuubid visata kusagile kanafarmide lähedusse.

Neil on töömesilased, kelle eesmärgiks on pääseda kanafarmi tööle, et neid peetaks lihtsalt tavalisteks juhutöölisteks, headeks inimesteks. Nad palgatakse tööle ja nemad on need, kes kanu nakatavad.

Kanal ei ole loomulikul moel linnugrippi kehas. Kana ei sünni linnugripi viirusega kehas. Küll aga linnugrippi nakatunud kana võib muneda muna, ja selles munas võib linnugripp sees olla. Aga kust see viirus pärines? Kanaemalt. Kanadel ei esine üldiselt grippi – tegelikkuses mitte vaid üldiselt, vaid mitte kunagi. See pole võimalik. See on inimkäe poolt loodud. See on loodud laborites. See on väga, väga õel töö.

*

Gripiviirustel on arukus. Nad ei taha surra. Gripiviirus ei taha välja surra, see tahab vohada, tahab elus püsida. See tahab elada ja ringluses püsida igavesti. Ja kui see ka sureb välja, hävineb ja kaob, ilmub välja uus – mitte seetõttu, et see oleks juba olemas olnud, vaid kuna seda meelega lastakse meie keskele lahti.

Niisiis, see gripp tahab elada. Mis siis saab, kui see on kellegi kehas ja kohtub uue gripitüvega – ütleme näiteks, linnugripiga? Nad tervitavad üksteist ning siis läheb nende vahel mõõduvõtuks. Gripiviirus ei taha, et linnugripp seal oleks, ja linnugripp ei taha, et tavaline gripp seal oleks, ja siis neil läheb madinaks. Alguses nad veidi jagelevad, proovides üksteist üle trumbata. Lähevad lahingusse. Üsna pea pärast seda nad mõistavad, et kumbki neist ei taha surra, sest eesmärk ei ole teist pisikut maha tappa. Inimgripp ei taha tappa linnugrippi ja linnugripp ei taha tappa inimgrippi. Nad tahavad eksisteerida, seega neil tuleb ühiselt koos eksisteerida.

Kui inimgripi puhul on tegemist kergema viirusega, siis jah, ta elab oma päevad kehas ära, põhjustab probleeme… Kui see ka põhjustab inimese surma, siis sellepärast, et see inimene juba oli nõrgestatud olekus, toimus tugev tsütokiinistorm, immuunsüsteem oli komprimiteeritud, siis see on teine asi. Aga inimese gripp on ikkagi leebem tüvi. See ei pruugi isegi suurt mingit probleemi põhjustada.

Aga linnugripp on suur probleem. Linnugripil on informatsiooni tappa – tappa lind, mitte hoida teda elus, mitte lasta tal eluga pääseda. Linnugripp on linnu jaoks surmaotsus, kuni sinnamaani, et kui haneparvel on linnugripp, siis nad kukuvad lennu pealt surnuna taevast alla. Linnugripi loojad ja disainerid lõid linnugripi seesuguseks. Nad tahtsid linnugripist teha tapja – sõna otseses mõttes tapja.

Nii et kui inimese kehasse jõuab see tapja linnugripp, isegi kui see ei mõjuta inimest või ei tee talle kuidagi viga, aga inimene on siiski nakatunud, siis sellel linnugripil on tapjainstinkt. Ta ei tee inimesele haiget, aga tal on tapjainstinkt. Aga siis kohtub linnugripp inimgripiga.

Inimgrippe muudkui lastakse ringlusse, lootuses, et need levivad kõikjale, jõuavad kõikideni. Nii on parem ja suurem tõenäosus, et need kaks viirust satuvad inimkehas kokku.

Kui need kaks gripiviirusest kokku satuvad, siis nad vaatavad üksteist, alguses veidi jagelevad, aga siis ühinevad. Siis nad jagelevad veel veidi, proovivad üle võtta territooriume, aga mõistavad siis, et nad on samas kehas, samas füüsilises kehas, samas ruumis. Nii et territoriaalsed madinad lõppevad ja algab ühinemine.

Ühinemiseks ei ole palju aega inimese immuunsüsteemi tõttu. Inimese immuunsüsteem võib linnugripi tappa ja teha seda kiiresti. Inimese immuunsüsteem suudab tappa isegi inimgripi kiiresti. Ja üks neist võib maha jääda, mitte veel surnult, aga teine võidakse tappa.

Aga alati on võimalus – on alati juhuslik võimalus, et mõlemad neist grippidest on kehas koos piisavalt kaua, ja see aeg on võtmetähtsusega. Iga tund loeb. Iga päev loeb. Ja kui immuunsüsteem ei hävitanud ühte neist või neid mõlemat, ja nad mõlemad on kehas elujõulised, siis toimub ühinemine.

Siis võib juhtuda midagi hirmsat. Mutatsioon – inim- ja linnugripi mutatsioon. Inimgripp ühineb linnugripi tüvega, mis on loodud linde hävitama ja tapma. Nii lihtsalt on, et sellele ei kehti mingid reeglid. On lihtsalt – tapa, tapa, tapa – ja linnud surevad, kui nad nakatunud on.

Ja kui linnu- ja inimgripp on ühinenud, siis tekib uus ahel koos uue informatsiooniga. Linnugripi tapjainstink kombineerub inimgripiga ja nüüd tekib selline pisik, mis on surmav, või ekstreemselt, ekstreemselt ohtlik.

Praegusel momendil tavalised gripiviirused, mis inimeste keskel ringlevad, ei ole näljased kanaliha järele või muu linnuliha järele (kalkun, kana, vutt, faasan ja teised linnud). Inimgripp ei ole linnuliha järele näljane, aga linnugripp on. Linnugripil on selline nälg. Miks surevad linnud nii kiiresti? Sest linnugripp haarab nad jõuga üle, siseneb kerge vaevaga nende rakkudesse, hävitab kerge vaevaga nende immuunsüsteemi, sööb nende luid, nende luuüdi, sööb nende liha, sööb isegi nende rasvaladestusi. See viirus, mille teadus lõi, sööb linde. Kus iganes on mõni lind, linnugripi viirus tahab sellest toituda, selle ära süüa.

Valgud. See viirus tahab linnuvalku. Kanavalku.

Nad kasvatavad kõiki neid viiruseid laborites munade toidul, toorestes munades… Nad asetavad päris viirused munadesse ja lasevad neil seal paljuneda. Siis kui sina sööd muna, siis sinu kehas olev viirus tahab samuti seda muna süüa. Kui sööd samal päeval hunniku mune, mil sa gripiviirusega nakatud – mitte ainult linnugripi, vaid igasuguse gripiviirusega – siis see viirus tahab süüa mune. Linnugripi viirus tahab samuti mune, sest kõik need viirused on kasvatatud munade sees. Aga on suur vahe, kui viirus tahab süüa lindu ennast. Tavaline inimgripp ei taha linnuliha ennast süüa. Nii et kui sa oled keegi, kes sööb iga päev või kord nädalas kana, ja sa puutud kokku tavalise gripiviirusega, siis see gripp ei hooli kanalihast. Ta ei otsi su kehast kanaliha. See kana, mis sa sööd, ei ole inimgripi jaoks meelitav, ei tõmba seda ligi, ei ole talle peibutiseks.

Munad on üks asi. Viirused kasvatatakse munade sees. Viirused otsivad mune kütuseallikana. Nii et kui sul on gripp ja sa sööd hommikusöögiks mune, siis gripiviirus kasvab natuke kiiremini, põhjustab natuke rohkem probleeme, võib-olla teeb kehas natuke rohkem kahju, põhjustab kõrgema palaviku, sest sellel on ohtralt kütuseallikat. Sellel on, millest toituda.

Aga kui asi puudutab kanaliha, siis on tegemist täiesti teise tasandiga. Kui viirus tahab toituda kana või muu linnu lihast, siis see tähendab, et viirus tahab põhimõtteliselt toituda väljaarenenud valgust. See on kriitiliselt oluline osa siin loos: väljaarenenud valk.

Sest vaata, nad juba on harjunud toituma munas olevast väljaarenemata valgust. See on teistsugune kütuseallikas. Aga nüüd, kui nad otsivad väljaarenenud valku – nagu seda teeb linnugripp, mis on loodud hävitama ja sööma väljaarenenud valku –, on meil väga suur probleem, sest viirus ei ole enam huvitatud ainult väljaarenemata valgust. See on huvitatud täielikult arenenud valgust, mis tähendab seda, et kahju tehakse ka inimese rakkudele ja lihastele.

Nii et nende eesmärk on proovida tagada kahe viiruse muteerumine. Inim- ja linnugripi viiruste ühinemine ja uue ahela loomine. Nende unistus – kohutavalt, kohutavalt õelate ja tumedate pahategijate unistus – on ühendada kaks viirust ja luua üks erakordselt ohtlik viirus.

Ja see viirus, kui see tekib – sest ühel ajahetkel see tekib –, hakkab põhjustama inimkonna depopulatsiooni, sest see on eesmärk. Illuminatsioon soovib rahvastiku vähenemist ja eesmärk on luua viirus, mis seda põhjustab.

Aga kus on pimedust, seal on alati ka valgust. On inglid, ingellikud jõud, on imed, on Jumal. Ja Valgus suudab võidelda pimedusega ja Valgus suudab võita.

Ja isegi olukorras, “ideaalses” olukorras, kus kellelgi on kehas inimgripp ees ja siis ta saab ka linnugripi ning toimub ühinemine ja mutatsioon, siis see ei tähenda, et asi võib sealt edasi liikuda. Võib juhtuda, et selle inimese immuunsüsteem suudab alistada selle mutatsiooni ja inimene ei nakata kedagi teist ja asi lõppeb seal. Või siis võib juhtuda, et see uus viirusetüvi põhjustab inimese surma ja asi lõppeb sellega ega levi edasi. Ka see võib juhtuda.

Aga mida me saame enda kaitsmiseks teha? Esiteks – ära söö kanaliha. Jep, ära söö kana. Ära söö kodulinde, ära söö ühtegi lindu. Ära söö kalkunit. Hoia nendest eemale. Üks põhjus, miks seda teha, on see, et kui sa nakatud mingil moel mingisuguse linnugripiga, siis sellel ei ole mitte midagi, mida hakata närima. Vähemalt ei ole sellel oma lemmikut toitu, mida närima hakata.

Nüüd aga, kui sa tarbid mune, siis linnugripp hakkab sellest toituma, nii et ka see on juba omaette probleem. Aga peamiselt otsib ta siiski linnuliha. Linnugripp on loodud otsima linnuliha. See on disanitud otsima täielikult väljaarenenud valku, mitte väljaarenemata valku. Kuigi seda kasvatati väljaarenemata valgu peal, nii et see siiski toitub ka sellest ja ikkagi põhjustab probleemi, seega on kõige parem ka munad menüüst välja jätta.

Aga üks asi on kindel – püüa oma menüüst välja jätta ka kana ja kõik muu linnuliha.

Suurim põhjus on see, et kui sa nakatud üheaegselt nii inim- kui linnugripiga – sest jah, see on võimalik, kui piisavalt linde on nakatunud linnugrippi ja see on jõudnud ka piisavalt suure arvu inimeste sisse, siis on võimalik nendega üheaegselt nakatuda. Ja kui see juhtub, kui linnugripist saab juba normaalsus ja sul juhtumisi on samal ajal kehas ka inimgripp, siis sa tahad olla kindel, et sa ei toida nendele viirustele ei mingit kana ega mingti muud lindu.

See viib mind ühe uue asjani, millest on vaja rääkida. Asi on kanaliha jääkides, mida leidub meie rakkudes, maksas ja elundites. Need on need jäägid, mis võivad toita linnugrippi.

Nüüd võid sa mõelda, et kuidas on võimalik, et mina nakatun linnugripiga? Noh, see levib juba jõudsalt. Juba tapetakse seetõttu palju kanu. Linnud juba kukuvad taevast surnult alla.

On võimalik korjata see kuskilt külge ja see võib olla täiesti ohutu ja mitte mingeid probleeme põhjustada, isegi kui sa tõesti saad selle oma süsteemi. Aga milleks seda toita? Milleks seda peibutada? Milleks proovida seda oma kehas kasvatada?

Nii et linnulihast ja kanalihast hoidumine on sinu kõige kindlam valik. Sa ei pea hoidma lindudest endast eemale, lihtsalt ära söö linnuliha, sest need linnud, keda sa sööd, saavad linnugripile kütuseallikaks. Imepisikesed, mikroskoopilised linnuliha tükikesed jäävad laiali su kehasse ja hakkavad viirust toitma, juhul kui me sellega nakatume, mis võib lähitulevikus väga kergesti juhtuda.

See ei tähenda, et sa ei tohi oma lemmikloomadele kana anda. Kui sul on kass või koer, kes kanast toitub, siis sa võid talle endiselt seda anda, eriti praeguses varajases staadiumis. Aga kui hakatakse raporteerima, et linnugripp näib levivat ka inimestele ja muteeruvat, ja kui hakatakse märkama, et inimesed saavad sellest tõsiseid sümptomeid või lausa surevad ja seda üha enam ja enam, ning avalikkuses lüüakse käima suur häirekell, siis võib-olla sa saad oma loomade toitu vahetada ja mitte neile enam kanaliha anda, kui see just pole ainus asi, mida nad on nõus sööma. Kui see on ainus asi, mida nad on nõus sööma – sest nii kassid kui koerad võivad vahel olla valivad –, siis anna neile ikka kana. See on OK. Aga kui neile meeldivad teised toidud, teine loomne valk, või kui sa annad neile kala või midagi muud, siis sa võid seda teha. See on hea vahetus, mida teha, siis kui linnugripist saab suurem probleem, kus see levib ka inimestele ja teeb inimesed väga haigeks ja kõik hakkavad sellest rääkima ja tekib eriolukord just seoses inimeste haigestumisega. Kui see juhtub, siis on hea vahetada loomadele antav linnuliha mingi muu toidu vastu. Aga praegu ei ole see veel probleem, me võime anda oma lemmikloomadele kanaliha, kui see on nende tavapärase toitumise osa.

Kui peaks juhtuma, et olukord läheb tõesti käest ära ja pahategijate unistus ka päriselt täitub ning meie seas hakkab levima see ohtlik haigus – palju hullem kui COVID – siis me saame endiselt ennast kaitsta. Meil on endiselt tööriistad olemas. Meil on relvad, mida saame kasutada oma kehade kaitsmiseks. Et võidelda. Üks sellistest relvadest on linnuliha mitte söömine, ja seda päris mõnda aega. See on oluline, sest need linnuliha jäägid püsivad meie kehas. Nagu ma ütlesin, siis mikroskoopilised linnuliha osakesed püsivad meie organites ja need võivad seal püsida mitu mitu kuud.

Kui keegi sööb kana praegu, siis see kana ei välju lihtsalt su kehast, kui sa hiljem tualetti külastad. See kana imetakse keha sisse, seda hakatakse kasutama, selle kanaliha erinevad osakesed hakkavad sisenema igasse keharakku.

Missugused osakesed? Kõik selle erinevad aspektid. Kanalihas on kõrge rasvasisaldus – isegi puhas kanarind on väga kõrge rasvasisaldusega. Mis toimub, on see, et rasv peab kuskile minema. See siseneb rakkudesse, see siseneb maksa, põrna ja naha alla. Ja linnugripp tunneb selle rasva ära.

Keegi võib öelda, et kana rinnalihas ei ole rasva, aga nad eksivad. Seal ei ole lihtsalt nii palju rasva kui kana naha all või kanakintsus. Kanarasv on ka palju tahkem kui avokaadorasv. Kaks täiesti erinevat maailma. Avokaadorasv lahustub lihtsamini. See on kehale õrn, maksale kergem, täiesti teine rasv.

Kanarasval on täiesti teine küllastusaste kui avokaadol, ja kanarasvas on rohkem hormoone – hormoone, mis sisenevad meie rakkudesse, igasse keharakku, ja linnugripp tunneb need ära. Linnugripp otsib need hormoonid üles. Ta tunneb neid hormoone.

See ongi asja peamine tuum. Linnugripid loodi laborites lindude jaoks, neid kasutati lindudes eksperimentaalprotsessis, mis õpetab viirust üles otsima hormoone, mis on seotud lindudega. Avokaados ei ole seesugust hormooni. See on parim näide erinevusest, millest me räägime, kui arutleme teemal linnurasv versus teised rasvad.

Sama asi kehtib ka kalkuni ja igasuguste teiste lindude rasva kohta. Aga ära aja seda segamini hormoonidega, mida kalkunitesse ja kanadesse topitakse, et neid paksemaks nuumata. See ei ole see, millest jutt käib. Me räägime lindudes loomulikult esinevatest hormoonidest.

On olemas Meditsiinimeediumi protokollid gripi jaoks, mis hõlmavad kõiki grippe. Meditsiinimeediumi protokollid on kriitiliselt olulised selleks, et kaitsta kellegi tervist, tugevdada nende immuunsüsteemi, kaitsta nende immuunsüsteemi tsütokiinide tormi eest.

Tsink on selleks üks väga oluline tööriist. Teised on kanada kodljuur, oliivileht, propolis ja C-vitamiin. Ka sellerimahl on üks oluline tööriist.

Vaata meditsiinimeedium .com, et saada lisainformatsiooni, ja loe Meditsiinimeediumi raamatusarja, et leida üles kõik olulised protokollid, toidulisandikavad ja puhastuskavad. Liitu Meditsiinimeediumi meililistiga, et saada erinevat ajast ees olevat informatsiooni, ning lisaks ka teavitusi Meditsiinimeediumi ürituste kohta. Jälgi ka Meditsiinimeediumi Telegrami kanalit.

Loodan, et sa nautisid seda episoodi. Palju õnnistusi, palju armastust, Jumal õnnistagu sind.

Elavad sõnad Kaastunde Vaimult

Maailm võib olla julm.
Pimedus luurab endiselt varjudes,
lootes põhjustada hirmu ja segadust igavesti.
Nad vusserdavad laborites, mida kutsuvad stuudioks,
luues mitte midagi muud peale halva.
Nemad ise arvavad, et see on muidugi hea.
Linnud kukuvad taevast,
kanad, haned, pardid, tuvid, kotkad surevad.
Neid ei huvita.
See annab pahategijatele sööstu.
See on see, mille nimel nad elavad.
Nad tahavad, et veri voolaks.
Aga Jumal tunneb nende mängu
ja hoiab neil ikkagi silma peal.
Jumal saadab oma inglid ümberringi
seda vaatama, ja nägema kurjust kisamas.
Kaalukausid kalduvad, kui on õige aeg,
ja Jumal vaatab pealt kella tiksumist ja helisemist.
Sellele järgmisele rünnakule nende poolt
vastab Valgus. Hea Jumal.
Inglid rõõmustavad taas ja taas.
Nad on võitluseks kohal.
Ja seekord nad ei hoia tagasi,
sest bioloogilised sõjarelvad on jõudnud järgmisele tasemele,
on loonud suurema lõksu.
Mis puudutab inimesi, siis on viise, kuidas end kaitsta.
Istu, lõõgastu, jää rahulikuks ja jälgi mängu.
Sul on relvad ja tööriistad, et hoida end
ohutu, kaitstu, terve ja tugevana
ning sinu keha teab,
kuidas võidelda kõigega, mis on vale.

***

Endine CDC juht Dr. Robert Redfield paljastab avalikus intervjuus, kuidas juba 2012. aastal loodi viise inimesele potentsiaalselt ohtliku linnugripi tootmiseks ja hoiatab linnugripi pandeemia võimaluse eest lähitulevikus: https://youtube.com/watch?v=QGsM9IgVAJo&pp=ygUTQmlyZCBmbHUgYmlsbCBnYXRlcw%3D%3D

Rubriigid
Kõik Raadiosaated

Sõltuvused 2. osa

Tõlge raadiosaatest "Addictions Part 2"

Sõltuvuste artikli esimeses osas paljastasin ma kaks juurpõhjust, mis mängivad rolli iga sõltuvuse tekkes. Esimene juurpõhjus on glükoosidefitsiit. Kui sa tarbid piisavalt glükoosi värsketest puu- ja köögiviljadest, siis on palju vähem tõenäoline, et sul tekivad sõltuvused. Ja kui sa võitled sõltuvusega, siis glükoosidefitsiidi vähendamine võib olla võimas samm edasi tervenemise suunas.

Teine juurpõhjus on adrenaliin. Sinu enda adrenaliin võib olla äärmiselt sõltuvusttekitav ning enamasti mängib see suurt rolli igas sõltuvuses, kaasaarvatud narkootikumi-, alkoholi- ja kahjulike suhkrute sõltuvuses ning isegi ohtlike olukordade sõltuvuses.

Ükskõik, kas sinu sõltuvus on väike, või on see eluohtlik, mida kiiremini sa seda mõistad ja alljärgnevaid taastumisprotokolle rakendama hakkad, seda lihtsam on leida vabadus. Ma loodan, et need teadmised, mida ma jagan, aitavad sind, kui sa kunagi peaksid tundma, et oled lootusetus olukorras või teelt eksinud. Võib-olla soovid ka otsida tuge või vaimset juhatust mõnelt nõustajalt või mentorilt.

Tööriistade kogumine

Kui sa heitled väga destruktiivse sõltuvusega, siis loeb iga samm, mille sa taastumise suunas ette võtad. Enda relvastamine selle informatsiooniga võib saada sinu kaitsekilbiks ajal, mil võitled, et vabaneda ükskõik missuguse sõltuvuse käest, millega silmitsi oled. Pane praktikasse kõik võimalikud tööriistad, et maadelda sõltuvusega:

  • Kasuta informatsiooni sellest artiklist ja esimesest osast, et mõista, mis seisab sinu sõltuvuse taga.

  • Tee tervendavaid muutusi toitumises.

  • Küsi abi perekonnalt ja sõpradelt.

  • Leia nõustaja, tugigrupp või rehabilitatsioonikeskus.

Šokolaad kui tööriist

See võib olla üllatav, kuid šokolaad võib osutuda käepäraseks tööriistaks teatavatest sõltuvustest vabanemiseks. Siiski, osade inimeste jaoks on šokolaad tülitekitajaks, sest kuigi sellel võib olla mõningaid tervislikke omadusi, on see ometi ka neurotoksiin. Kui sa oled tõeliselt terve, siis aeg-ajalt mõne šokolaadimaiuse lubamine võib sulle sobida. Kuid on parem vältida šokolaadi, kui heitled närvisüsteemi häiretega või neuroloogiliste probleemidega, muuhulgas segadustunne, udune mõtlemine, neuroloogilised värinad ja tõmblused, neuroloogilised valud ja valuhood, surinad kehas, tuimustunne (jäsemete „ära suremise“ tunne), migreenid, neuropaatia, fibromüalgia, uimasus, peapööritus, vilin kõrvus või mõni muu neuroloogiline probleem. Minu raamat „Kilpnäärmeravi“ sisaldab detailset nimekirja neuroloogilistest sümptomitest ja nende põhjustest.

Kui sa töötad opioidisõltuvusest vabanemise kallal, siis periooditi šokolaadi söömine võib aidata sul selle hävitava aine poole tagasipöördumist vältida. Kui ma 25 aastat tagasi oma kontoris klientidega töötasin, hoidsin käepärast kõrgkvaliteedilise tumeda šokolaadi tahvlite virna. Vaim ütles mulle, et õiges olukorras võivad need šokolaaditahvlid aidata päästa kellegi elu.

Umbes sel ajal tuli minu vastuvõtule 19-aastane poiss Cole koos oma vanematega. Cole võitles raske opioidisõltuvusega ja oli juba mitmeid kordi taastusravikeskuses käinud. See sõltuvus hävitas kõikide tema pereliikmete elusid. Vaim soovitas mulle otsekohe, et Cole võiks oma sõltuvuse vastu kasutada relvana šokolaadi. Cole läbis võõrutusravi koos ühe arsti abiga ning ma soovitasin talle, et ta sööks piisavalt suure hulga šokolaadi iga kord, kui ta tunneb, et võõrutusprotsess on muutumas väljakannatamatuks. Ma pakkusin talle ka konsultatsiooni käigus ühe kamaka šokolaadi, ta naeratas ja kommenteeris selle head maitset. Tema vanemad olid üllatunud, nähes oma poja näol naeratust, mida nad polnud oma sõnutsi näinud juba aastaid. Kui meie sessioon jätkus, üllatusid vanemad ka Cole’i ootamatu optimismi üle sõltuvusega võitlemisel. Šokolaadi kasutamine abivahendina selles keerulises olukorras toimis. Kolme nädala pärast oli mu klient puhas ning jätkas oma elu narkootikumidest vabana.

Soolasõltuvus

Kas tunned kedagi, kellel justkui ei saaks kunagi soolast küllalt? Kui keegi kannatab soolasõltuvuse käes, siis tõenäoliselt vajab ta meeleheitlikult mineraalsooli oma neerupealiste ja aju neurotransmitterite jaoks. See sõltuvus võib tekkida siis, kui keegi on liigselt koormanud oma neerupealisi, mistõttu neurotransmitterid hakkavad ihkama neerupealisi kaitsvaid mineraalsooli.

Vastupidiselt rafineeritud soolale, meresoolale ja Himaalaja soolale võivad teatud puuviljades, rohelistes lehtköögiviljades ja köögiviljades leiduvad mineraalsoolad mängida olulist rolli adrenaliinisõltuvuse murdmises ja neerupealiste taaselustamises. Sellerimahl koos spinati ja teiste roheliste lehtköögiviljadega on kõigest mõned toitudest, mis sisaldavad rikkalikult seniavastamata naatriumsoolade liike, mis keha süvatasandil toidavad. Kuigi sa ei pea täielikult loobuma Himaalaja soolast või meresoolast, kasuta seda tagasihoidlikus koguses ja jälgi, et su toitumine oleks tulvil mineraalsoolarikkaid toite nagu näiteks sellerimahl.

Neerupealiste toetamine ja kaitsmine on kriitiline samm igaühele, kes seoovib ennetada või murda mõnd sõltuvust. Kui sa proovid vabaneda soolasõltuvusest, siis lisa oma igapäevamenüüsse neerupealiseid toetavaid suupisteid (https://www.medicalmedium.com/blog/10-snacks-for-adrenal-health). Väikese toidukorra söömine iga 1-1,5 tunni tagant võib olla hämmastavalt kasulik.

Anoreksia ja buliimia

Kui elavhõbe ja teised raskmetallid segavad meie neurotransmitterite tööd teatud aju piirkondades, võib mõnel inimesel tekkida anoreksia või buliimia. Kui need metallid raskmetallide detox puhastuskava abil eemaldada või kui aju areneb teataval viisil ringi ümber raskmetallide, võid sa siiski veel kannatada adrenaliinisõltuvuse käes, mis väljendub söömishäirena.

Üks põhjuseid, miks buliimia tervendamine nii raske on, on adrenaliinisööst, mida inimesed oksendamise esilekutsumisel kogevad. See adrenaliinisööst võib olla sama võimas nagu osade eufoorsete narkootikumide poolt tekitatav adrenaliin. Keegi, kes kannatab anoreksia käes, võib kogeda adrenaliinisööstu iga kord, kui ta toitu vaatab, eriti kui ta on minevikus kannatanud toiduga seotud väärkohtlemist. Sel hetkel käitub vallapäästev adrenaliin sarnaselt narkootikumile ja inimene võib kiiresti kaotada söögiisu.

Seda informatsiooni adrenaliini ja adrenaliinisõltuvuse kohta ei ole veel avastatud. Ma tõin selle valguse kätte oma raamatutes „Meditsiinimeedium“, „Elumuutvad toidud“, „Kilpnäärmeravi“, „Maksaravi“ ja „Sellerimahl“, selles artiklis ning oma raadiosaadetes. Kuigi paljud inimesed usuvad, et söömishäired tekivad emotsionaalsest ja seksuaalsest väärkohtlemisest, on oluline mõista, et need kohutavad traumad on tõsised päästikud, mis võivad kaasa aidata kellegi söömishäire väljakujunemisele, kuid need ei ole põhjuseks. Tavaliselt on põhjuseks kombinatsioon toksilistest raskmetallidest ajus ja adrenaliinisõltuvus, mis pääseb valla iga kord, kui sõltuvus mõju avaldab.

Suhkrusõltuvus ja rasva roll

Sinu aju ja maks vajavad puu- ja köögiviljadest pärit glükoosi, et elus püsida ja hästi toimida. Kahjuks sirutavad osad inimesed käe hoopis rafineeritud suhkrut sisaldavate maiustuste järele, mis lõppeb ebatervislikest suhkrutest sõltuvusse jäämisega. Inimesed jäävad sellesse sõltuvusse püsima osalt seetõttu, et need maiustused sisaldavad kahjulikku rasva. (Jäätis on üks näide sellest.)

Toidud, kus on suurel hulgal ebatervislikku rasva, ei lase suhkrul jõuda nendesse kohtadesse, kus seda vajatakse, kaasaarvatud rakud, lihased, süda, aju ja maks. Kui sa tunned, et oled maiustutstest sõltuvuses, pead sa tõenäoliselt taastama oma ajus tervisliku glükoosi varud. Kui jätkad kehale ebatervislike suhkrurikaste maiuste andmist, ei saa sul sellest kunagi küllalt ja nii võib sõltuvusseisund veelgi halveneda.

Kui sa vahetad maiustused välja tervislike glükoosirikaste toitude vastu nagu datlid, õunad ja toormesi, siis hakkab su aju saama kätte seda õiget tüüpi suhkrut, mida ta vajab. Sellisel juhul sinu sõltuvus valet sorti suhkrutesse tõenäoliselt kaob. Kotitäie datlite, kuivatatud aprikooside või viigimarjade kaasaskandimine võib aidata sul isusid taltsutada ajal, mil liigud kodust väljas.

Samuti on oluline vältida või piirata valet sorti rasvade tarbimist. Need rasvad – ja isegi liiga palju tervislikku rasva – võib peatada aju ja maksa glükogeenivarude taastumise. Räägin sellest detailselt oma raamatus „Maksaravi“.

Oomega-3 rasvhapped on olulised, kuid keha korraliku glükoosi imendumise mõttes on väga tähtis, et need rasvhapped tuleksid õigetest allikatest. Ringleb infot, et aju koosneb suures osas rasvast, aga see on vale. Aju koosneb suuresti süsivesikutest ja sisaldab vaid mikrokoguses rasva. Need mikrokogused koosnevad oomega-3 rasvhapetest ja teistest õlidest, millest paljud on meditsiiniteadusele siiani veel avastamata.

Sa saad kätte kõik vajalikud oomega-3 rasvhapped ja teised mikrorasvad, kui sööd arbuusiseemneid, kanepiseemneid, võisalatit, põldmarjaseemneid, seesamiseemneid, tahiinit, tomatiseemneid ja muud taolist ning tarbid juurde taimset EPA/DHA toidulisandit. Nende toitude poole pöördumine võib aidata sul vältida aju glükoosivarude vähenemist, mis on niivõrd oluline sõltuvustest vabanemiseks ning aitab sind ühtlasi kaitsta Alzheimeri tõve ja teiste neuroloogiliste probleemide eest. Kui sa proovid murda ükskõik missugust sõltuvust, hoia rasvade tase toitumises madal – et glükoosil oleks lihtne siseneda su rakkudesse –, sõltumata sellest, kas oled lihasööja, pesetsetaar, taimetoitlane või vegan.

Sigaretisõltuvus

Kuigi nikotiin on sõltuvusttekitav narkootiline aine, ja see on osa põhjusest, miks inimesed on sigarettidest sõltuvuses, on ka mõningad teised põhjused, miks seda sõltuvust on väga keeruline murda.

Üks põhjus seisneb sellest, et tõenäoliselt suitsetad sa osaliselt adrenaliini tõttu, mis sinu keha üle ujutab, kui oled regulaarne suitsetaja. Isegi juba enne seda, kui sa suitsu oma huultele asetad, vallandab ootusärevus kogu sinu kehas adrenaliinisööstu. Mida kauem sa ootusärevuses järgmist suitsupausi ootad, seda rohkem adrenaliini su kehast läbi sööstab. Tihtilugu on nii, et kui inimesed lõpetavad suitsetamise, näib nende söögiisu drastiliselt kasvavat. See on suuresti põhjustatud nende sigareti poolt aktiveeritud adrenaliinisööstude vaibumisest.

Teine põhjus, miks inimesed suitsetamisest sõltuvusse satuvad, on see, et tegelikult muudab suitsetamine suitsetaja üheks lühikeseks hetkeks aluseliseks. Seda võib olla šokeeriv kuulda, kuid see on tõde, mis on teaduse poolt veel avastamata. Kui sigaretitubakas muutub värskest tubakast põlenud tubakaks, tekib üks keemiline ühend. See kemikaal liigub otsemaid ajju ning tekitab ajutise aluselise ‘laengu’, mis on palju sõltuvusttekitavam kui sigarettides leiduv nikotiin. Kahjuks pärast seda lühikest aluselisuse lainet muutub keha tohutult happeliseks. Tulemuseks on see, et üsna pea pärast sigareti tõmbamist ihkad juba järgmise järele, selleks et saada uut aluselist laengut.

Meditsiinimeediumi sigaretipaki trikk

See trikk sisaldab kõrgkvaliteedilist šokolaadi, mis ei ole alati parim toiduvalik, kuid võib tulla kasuks neile inimestele, kes soovivad suitsetamisest loobuda. Võta kaks pakki sigarette, tühjenda üks neist täielikult ja täida teine pakk vähemate sigarettidega kui sa tavaliselt tarbid. Murra tükkideks kõrgkvaliteediline šokolaaditahvel ja täida tühi pakk väikeste šokolaaditükikestega. Mil iganes sa teeksid oma tavalise suitsupausi ning hakkad selleks valmistudes tundma adrenaliinitaseme tõusu, võta esimesest sigaretipakist üks-kaks väikest tükki šokolaadi ja pista need endale suhu. Ära näri ega neela seda kohe alla, vaid hoia neid suus, kuniks need on täielikult sulanud. Kuna nikotiin on aromaatne, siis kui sa oled šokolaadi juba varem suitsupakki pannud, on see natuke nikotiini endasse imanud.

Järgmise suitsupausi ajal võid teha sigareti teisest pakist. Hoia mõlemad pakid enda läheduses kogu päeva ja jätka sigarettide vähendamisega sellises tempos, mis tundub sulle sobiv.

Sigarettidest eemale jalutamine

Teine suitsetamisest loobumise trikk seisneb selles, et suitsetad ainult siis, kui sa õues kõnnid. Kõndimise ajal tõmbad sa tõenäoliselt oma sigaretist vähem mahve, mistõttu ei saa sa nii palju sõltuvusttekitavaid nikotiinilaenguid. Kuna sa kõnnid, siis hingad sa sisse rohkem hapnikku ning võid isegi tunda suuremat rahutunnet, mis tekib rahulikus tempos liikumise tõttu. Adrenaliin, mis suitsetamise ajal su keha üle ujutab, saab kõndides parema kasutuse, vastupidiselt seistes suitsetamisele. Lisaks, kuna on natuke keerulisem jalutada ja suitsetada kui istuda ja suitsetada, haarad sa võib-olla natuke harvemini sigarettide järele.

Kokkuvõtteks, kasuta neid nõuandeid suitseatamisest loobumiseks:

  • Katseta šokolaadi ja jalutamise tehnikaid.

  • Too menüüsse toite, mis toetavad sinu tervenemist, nagu näiteks Meditsiinimeediumi viis detox-toitu: spirulina, odraorase mahlaekstrakti pulber, atlandi dulse, koriander ja metsmustikad.

  • Proovi neid toidulisandeid: Kalifornia moon, GABA, magneesium-treonaat, sidrunmeliss, kannatuselill, 5HTP ja ALA (alfa-lipoehape).

  • Toetu pereliikmete ja sõprade positiivsele toele ning tea, et sõltuvusest on võimalik vabaneda!

Sõltuvuste vaimne pool

Sõltuvustes võib rolli mängida negatiivne vaimne energia. Ajal, mil proovid sõltuvustest vabaneda, võib olla väga kasulik kutsuda appi mõned inglid, kellelt saada juhatust ja tuge. Terved inglitele pühendatud peatükid leiad „Meditsiinimeediumi“ ja „Elumuutvate toitude“ raamatust.

Liikudes edasi

Planeet Maa on ilus paik, kuid 21. sajandil võib see olla stressirohke koht, kus elada. Stress koos teiste raskuste ja kaotustega, mille tõttu oled pidanud kannatama, võivad mängida rolli sõltuvustes, millega silmitsi seisad. Tea, et sa ei ole selles üksinda ning sa võid taastada oma jõu ja võita ükskõik missuguse lahingu, millega silmitsi seisad. Loodetavasti informatsioon sellest artiklist ja esimesest osast pakuvad sulle lootust, julgustust ning jõudu, et saaksid edasi liikuda. Mina usun sinusse ja ma toetan sind igal sammul.

Rubriigid
Kõik Raadiosaated

Sõltuvused 1. osa

Tõlge raadiosaatest "Addictions Part 1"

On sul mõni lähedane inimene, kes on jäänud mõne sõltuvuse küüsi, või kas oled ise pidanud võitlema mõne sõltuvusega? Sõltuvused võivad olla üks raskemaid lahinguid, millega peame elu jooksul silmitsi seisma. Üks kõige raskemaid asju selle juures on proovida mõista, mis neid sõltuvusi esile kutsub ning miks me korduvalt ja korduvalt leiame end jälle kannatuste lõksus olevat. See artikkel annab sulle mõningad vastused ning julgustust tervenemiseks.

Sõltuvuse juured

Võid üllatuda, kui kuuled, et sõltuvuste taga on kaks erinevat sügavat juurpõhjust: adrenaliinisõltuvus ja glükoosipuudus. Kindlasti võivad rolli mängida ka teised faktorid, muuhulgas stressitekitajad, äärmuslik pinge ning väärkohtlemine. Sellegipoolest, adrenaliinisõltuvus ja glükoosipuudus – või nende kahe kombinatsioon – on peaaegu alati sõltvusutega seotud. See on meditsiiniuuringutele ja -teadusele teadmata. Nendest juurpõhjustest võrsub loendamatul arvul võimalikke sõltuvusi, kaasaarvatud alkoholi-, narkootikumi-, seksi-, toidu-, dieetjookide- ja ekstreemspordisõltuvus ning paljud teised.

Teine seniteadmata põhjus, miks inimesed sõltuvuste käes vaevlevad, on ajus olevad raskmetallid nagu elavhõbe, vask ja alumiinim.

Glükoosi tagavarude ammendumine

Et mõista sõltuvusi, peame me esmalt mõistma seda, kuivõrd oluline on glükoos meie kehade jaoks. Glükoos on puuviljades, tärkliserikastes köögiviljades ja toormees leiduv suhkur. Iga viimne kui rakk meie kehas kasutab glükoosi kütusena. Aju vajab optimaalseks toimimiseks kriitilises koguses glükoosi.

Kui me oleme glükoosipuuduses, siis meil tekib vastupandamatu vajadus saada seda teistest allikatest, sest see on meie eluspüsimiseks kriitiliselt oluline. Kui oled end kunagi leidnud olukorrast, kus meeleheitlikult ihkad mingit maiustust, šokolaadibatooni, klaasikest veini või mõnd sorti leiba või pastat, siis tegelikkuses igatseb sinu keha puuviljast ja köögviljadest saadavaid suhkruid.

Üks peamisi põhjuseid, miks sõltuvused on nii levinud, on see, et peaaegu kõik inimesed kõnnivad ringi mingil tasemel insuliiniresistentsusega, mille põhjuseks on liiga suure rasvasisaldusega toitumine. Mida rohkem rasva ringleb sinu vereringes, organites, seedesüsteemis ja lümfivedelikes, seda rohkem insuliini on vaja toota, et transportida suhkrut läbi või ümber rasvaladestuste, et see suhkur saaks siseneda rakkudesse ja keha saaks korralikult funktsioneerida. Insuliiniresistentsuse tõeline, senitundmata tähendus seisneb selles, et keha üritab transportida eluks vajalikku glükoosi organitesse, lihastesse ja närvisüsteemi, samal ajal kui üleliigne rasv seda takistab. Leiad selle teema kohta rohkem informatsiooni „Maksaravi“ raamatust.

Kui glükoosivarud meie kehas ja ajus on puudulikud, siis avame sellega ukse kõiksugustele eri sõltuvustele, nagu näiteks töödeldud suhkru sõltuvusele ja alkoholisõltuvusele, ning tekitame eelduse sõltuvuste teisele juurpõhjusele: adrenaliinisõltuvusele.

Adrenaliinisõltuvus

Glükoos on meie kehadele niivõrd oluline, et seda tuleks tarbida iga 1,5 – 2 tunni tagant (ideaalne oleks süüa neerupealiste toetamise suupisteid, mida ma jagan „Meditsiinimeedium. Kuidas lõplikult terveneda“ raamatus). Kui keha ei saa glükoosi, siis neerupealised hakkavad pumpama adrenaliini, et me suudaksime funktsioneerida ja päevaga toime tulla. Seda tuntakse „adrenaliinilaengu“ või „adrenaliinisööstu“ nime all. Kuid tänapäeval tegutseb enamik meist kogu aeg adrenaliini abil ja me ei pruugi ise arugi saada, mis toimub. Adrenaliin ei ole mitte ainult ülimalt sõltuvusttekitav, vaid ka hävitava mõjuga meie kehadele. See ei peaks olema midagi, millele toetuda päevast päeva. Elus ettetulev stress ja pingeolukorrad, kehvad toitumisvalikud ja keskkonnatoksiinid võivad kõik mängida rolli igapäevaste adrenaliinilaengute tekitamises.

Adrenaliini poolt tekitatud tundest sõltuvusse sattumine (mis tavaliselt toimub alateadlikult) panustab peaaegu igasse sõltuvusmustrisse, olgu see siis sõltuvus narkootikumidesse, ekstreemsporti, kohvisse või millessegi muusse.

Glükoosivarude kahanemine ja adrenaliinisõltuvus võivad noortes inimestes tekitada ka selliseid sümptomeid nagu segadusseisund, udune mõtlemine ja väsimus/kurnatus. See võib viia retseptiravimite väljakirjutamiseni ning seisunditeni nagu ATH (aktiivsus- ja tähelepanuhäired; ADHD). Koolilapsed kannatavad selle all sageli – üks asi, mida need noored inimesed tegelikult vajavad, on rohkem looduslikku glükoosi ja mineraalsooli oma aju jaoks, mida on võimalik saada puuviljadest, rohelistest lehtköögiviljadest ja köögiviljadest.

Toidusõltuvus

Inimestena on söömine meie jaoks eluliselt oluline, kuid paljud meie hulgast kogevad toidu ja söömishäirete tõttu valu, segadust ja kannatusi. Iga inimene peab planeerima, mida ja millal süüa, aga see võib tänu ringluses olevale valeinformatsioonile olla kohutavalt segadusseajav.

Kui sa oled hädas söömisprobleemidega, siis tea, et sa ei ole üksi. Enamikel inimestel on toitumises mingi murekoht. Mõned inimesed söövad liiga palju, sellal kui teised ei söö piisavalt. Mõnda inimest on neelanud mure selle pärast, mida süüa, sellal kui teised unustavad toidust mõtlemise täiesti ära.

On tõsi, et paljud inimesed kasutavad toitu selleks, et emotsionaalselt toime tulla, aga rohkem emotsionaalse söömise taga midagi ei peitugi. Meie kehad ongi toidust täielikult sõltuvad, et elus püsida, seega on väga oluline vaadata tähelepanelikult, missugune on meie suhe toiduga, eriti glükoosiga. See, mida me kutsume emotsionaalseks söömiseks, on tihtilugu lihtsalt keha meeleheitlik vajadus saada glükoosi. Stressi ja tugevate emotsioonide läbielamise perioodil on see vajadus veelgi suurem, sest keha kasutab rohkem glükoosi, et võidelda adrenaliinilainetega, mida tekitab südamemurdumise, reetmise, eluraskuste, tööl aset leidvate konfliktide ning igapäevaste probleemide, pingete ja murekohtadega silmitsi seismine.

Õiget sorti suhkur

Kui sa järjepidevalt haarad valet sorti suhkrute järele, kaasaarvatud alkohol, kommid, koogid, limonaad ja peaaegu kõik pakendatud toidud, siis on sinu aju ja teised olulised organid tõenäoliselt õige glükoosi puuduses. Seetõttu võid sattuda sõltuvusse valet sorti suhkrust. Kui sind isutab valet sorti suhkrute järgi, siis mida su keha tegelikult otsib – ja meeleheitlikult vajab – on looduslik suhkur värsketest puu- ja köögiviljadest. Need toidud sisaldavad tervendavat glükoosi, mis aitab keha loendamatul arvul viisidel, kaasaarvatud neurotransmitterite toetamine ja sõltuvuste ärahoidmine.

Suhkruvabad dieedid

Kõrge rasvasisaldusega suhkruvabadest dieetidest oleks parem eemale hoida. Sinu keha on loodud sellisena, et see töötab glükoosi peal, nii et kui sa proovid looduslikke suhkruid vältida, siis võid jääda adrenaliinisõltuvusse, sest glükoosipuuduse kompenseerimiseks kasutatakse adrenaliini. Adrenaliini peal elamine võib ajutiselt põhjustada ihaldatud kaalulangust, kuid ajapikku või läbi sinu keha voolav söövitava mõjuga adrenaliin sinu neerupealised läbi põletada ning raskendada sinu teisi, tõsisemaid terviseprobleeme. Alles viis kuni kümme aastat hiljem võid tunda pikaajalise madala süsivesikute dieedi tagajärgi, milleks on neerupealiste väsimus. Kui sa oled puuvilja söömise pärast mures, siis loe minu artiklit puuviljahirmu kohta.

Adrenaliinilaengu vältimine

Kui sa proovid eemale hoida töödeldud ebatervislikest suhkrutest, kuid ei asenda neid looduslike suhkrutega puuviljadest ja tärkliserikastest köögiviljadest, siis lõpuks hakkab adrenaliin sinu süsteemi üle ujutama iga kord, kui sa näed oma lemmikut maiustust või veiniklaasi. Sa võid avastada, et tunned sisemist värinat või erutustunnet, mis on adrenaliinilaengu tunnused. Küllasta oma keha tervendavate looduslike suhkrutega ja proovi tarbida mingil kujul glükoosi iga ühe kuni kahe tunni tagant, et vältida oma keha adrenaliinilaengutega üle koormamist.

Sinu neerupealised ootavad suure ärevusega kõike seda, millest sõltuvuses oled. See tähendab, et sinu kehas tekkiv adrenaliinilaeng võib sulle tekitada eufoorilise tunde juba vahetult enne seda, kui võtad lonksu limonaadi, alustad söömismaratoni, jood alkoholi või teed narkootilist ainet. Kui sõltuvuse nõiaring algab, on seda keeruline murda. Seepärast on nii oluline toetada oma keha küllaldase glükoosiga värsketest puu- ja köögiviljadest.

Kui sa tegeled ükskõik mis sorti sõltuvusega, mis on seotud toiduga, siis on oluline tuua igapäevaselt menüüsse rohelisi lehtköögivilju, eriti spinatit ja lambasalatit (põldkännaku salat, maché). Kui soovid teha lõpu šokolaadisõltuvusele, ei ole vastuseks kõikide suhkrute menüüst eemaldamine. Selle asemel too menüüsse glükoosirikkaid toite ja puuvilju, mis aitavad su ajul ja kehal edukalt toimida, nagu näiteks datlid, melonid, mangod ja banaanid.

Alkoholisõltuvus

Kui oled hädas alkoholisõltuvusega, vajab sinu aju tõenäoliselt meeleheitlikult glükoosi. Kuigi alkoholis sisalduv metüülsuhkur jõuab kiiresti ajju, võib see ühtlasi olla ka äärmiselt kahjuliku mõjuga. Vastupidiselt puuviljade ja tärkliserikaste köögiviljade tervendavale suhkrule võib alkoholis leiduv metüülsuhkur ajapikku sinu aju „läbi marineerida“, sarnaselt sellele, nagu kurgid marineeruvad äädikavees.

Selle asemel, et oma aju alkoholi kahjuliku metüülsuhkruga üle ujutada, alusta keha toetamist loomuliku glükoosiga, mille järele ta ihkab. Alusta sellest, et asendad oma veini ja viina toitudega, millest need joogid on tehtud – viinamarjade ja kartulitega, või ükskõik missuguse teise puuviljaga, mis sulle enim meeldib. Igasuguse glükoosirikka puuvilja toomine menüüsse on kriitiliselt oluline, kui proovid vabaks murda alkoholisõltuvusest.

Paljud inimesed, kes on alkoholisõltuvuses, ei ole toidust eriti huvitatud ja saavad peamise osa päevastest kaloritest alkoholist. Selle sõltuvuse murdmiseks on oluline kogu päeva vältel regulaarselt süüa väikeseid toidukordi, milles leidub rikkalikult glükoosi. Datlid, kuivatatud mango ja värske papaia on eriliselt kasulikud.

Narkootikumisõltuvus

Kui sa oled sõltuvuses ükskõik millisest narkootilisest ainest, siis kannatad sa tõenäoliselt glükoosipuuduse ja adrenaliinisõltuvuse käes. Kui oled sõltuvuses opioididest, siis võib sul olla üheaegselt opioidisõltuvus ja adrenaliinisõltuvus. Kahjuks võivad need kaks sõltuvust koos isegi veel suuremat kahju tekitada. Opioidisõltuvuse murdmine võib olla tohutult raske, sest kui inimene opioidi kasutab, hakkab adrenaliin kehas täisvõimsusel möllama. Amfetamiinisõltuvust võib olla raske murda, sest iga kord, kui inimene võtab amfetamiini, ujutavad neerupealised keha adrenaliiniga üle.

Et narkootikumisõltuvust murda, on oluline tuua menüüsse rikkalikult mineraalsooli köögiviljadest, rohelistest lehtköögiviljadest ja teatavatest puuviljadest. Üks lihtne viis, kuidas kehasse mineraalsooli tuua, on juua hommikul ärgates klaas sidrunivett. Teine kriitilise tähtsusega element on süüa õiget glükoosi, kaasaarvatud metsmustikaid, õunu, melonit, mangot ja papaiat. Toormesi on veel üks imeline toit, mis on mineraalidest pungil.

Narkootikumisõltuvusest vabanemiseks on samuti oluline süüa toitainerikkaid suupisteid iga 1-1,5 tunni tagant. Kõikide sõltuvuste, kuid eriti narkootikumisõltuvuse korral on seller ja sellerimahl imeliselt tervendava mõjuga. Seller aitab kaasa ka detox-protsessile, puhastades maksa sügavalt toksiinidest – ja narkootikumisõltuvuses inimeste maksad on tavaliselt toksiinidest ekstreemselt ülekoormatud. Ülimalt oluline on mõista, kuidas maks töötab ja mida ta vajab; seda saab lugeda raamatust „Maksaravi“. Narkootikumisõltuvusest vabanemiseks on ühtlasi ka väga oluline leida hea arst, kliinik või taastusravikeskus.

Sõltuvuste murdmine

Mis puutub sõltuvustega võitlemisse, siis äärmiselt tähtis on pakkuda oma kehale õiget kütust ning mõista adrenaliini rolli. Näiteks buliimia on raske häire, mida murda, kuna lihtne on jääda sõltuvusse sellest suurest hulgast adrenaliinist, mille vallandumine, kui oksendamist esile kutsutakse, tekitab eufoorilise tunde. (Buliimia korral võivad rolli mängida ka teised faktorid nagu emotsionaalsed raskused ja toksilised raskmetallid ajus).

Glükoos ja mineraalsoolad

Rohkem kui 90% sõltuvuste taga võib olla aju glükoosidefitsiit. See ongi põhjuseks, miks suures koguses puuviljade, roheliste lehtköögiviljade ja köögiviljade söömine on kriitiliselt oluline ükskõik missuguse sõltuvuse murdmiseks.

Paljud puu- ja köögiviljad sisaldavad lisaks glükoosile ka suures koguses mineraalaineid, mis toidavad neurotransmittereid ja toetavad ning taastavad aju tervist. Spinat ja lehtkapsas (kale) on mineraalsooladest pungil. Teised mineraalirikkad puuviljad on jõhvikad, metsmustikad, põldmarjad, vaarikad, õunad, tomatid, kurgid, kiivid, datlid ja melonid.

Et mõista nende looduslike mineraalsoolade olulisust, vaatame korraks lähemalt aju. Aju on täidetud neuronitega. Igal neuronil on elektriline impulss, mis liigub neuroni ühest otsast teise neurotransmitter-kemikaalide abiga. Need elektrilised impulsid vajavad naatriumi, kaaliumi, magneesiumi ja glükoosi, et edukalt neuronites ringi vihiseda.

Kui keegi kogeb väga tõsist stressi või suurt pinget, siis neurotransmitter-kemikaalid kahjuks hääbuvad ja elektrilistel impulssidel ei ole enam seda tuge, mida nad neuronites liikumiseks vajavad. Elektrilised impulsid võivad hakata üle kuumenema ja selle tagajärjel võib tekkida lühis. Kui kellegi ajus tekib paljude elektriimpulsside lühis, siis võib see inimene sattuda udusest mõtlemisest, segadusstundest ja väsimusest tingitud suurema söögiisu tõttu millestki sõltuvusse, näiteks ebatervislikust toidust. Nendel hetkedel vajab su keha tegelikult glükoosi ja mineraalsooli, mis jahutaksid elektriimpulsid maha ja toetaksid neurotransmitter-kemikaale.

Raskmetallide detoks

Igapäevane raskmetallide detoks on samuti üks kriitiliselt oluline praktika, kuna toksilised raskmetallid võivad tekitada sõltuvusi. Raskmetallide eemaldamine ajust laseb neurotransmitteritel end taas üles ehitada ja edukalt toimima hakata. Meditsiinimeediumi raskmetallide detoks smuuti on imeline meetod, kuidas viis olulist raskmetallidest puhastavat toiduainet – koriander, metsmustikad, spirulina, odraorase mahlapulber ja atlandi dulse – igapäevaselt oma menüüsse saada.

Tervendavad toidud & toidulisandid

  • GABA ja 5HTP neurotransmitter-kemikaalide toetuseks.

  • Sidrunmeliss närvidele ja ajule.

  • Kalifornia moon igasuguse sõltuvuse murdmiseks.

  • Inositool või mõni toidulisand, mis sisaldab inositooli.

  • C-vitamiin (liposoomne C-vitamiin või Micro-C) toetab neerupealiseid ja tervendab närve, mida eelnevad adrenaliinilaengud on vigastanud.

  • Kannatuselill ja leedrimarjatee närvisüsteemi jaoks.

  • B12 metüül- ja adenosüülkobalamiini vormis on kriitiliselt oluline, ning kõrgkvaliteediline B-kompleks toidulisand võib olla äärmiselt toetav.

  • Palderjan võib olla väga kasulik, kuigi see ei pruugi olla parim variant neile inimestele, kellel on tundlik kõht või tundlikud närvid.

  • Ingver aitab sõltuvustest vabaks murda.

  • Odraorase mahlapulber ja spirulina on võimsad toidud, mis on tulvil mineraalidest ja toetavad neurotransmittereid, samal ajal kehast ja ajust raskmetalle eemaldades.

  • Apteegitill on imeline sõltuvusvastane toit, mis on täis mineraalsooli ja C-vitamiini. Kui sa otsid tervislikku jooki, proovi pressida apteegitilli ja selleri mahla.

  • Metsmustikad on planeedi kõige võimsam toit, mis võib olla imeline lisandus tervenemise ajal.

Proovi leida omale tervisetöötaja, kes aitab kindlaks määrata, missugused toidulisandid ja toidud sind kõige paremini toetavad.

Ka toitumises rasvasisalduse vähendamine võib aidata stabiliseerida sinu neerupealisi ja neurotransmittereid ning aidata su kehas suuremal hulgal mineraalidel ja glükoosil imenduda. Kui sa naudid liha, siis proovi hakata seda tarbima poole vähem. Kui sööd kõrge rasvasisaldusega taimset toitu, proovi vähendada igapäevaselt tarbitava rasvase toidu osakaalu.

Liikudes edasi

Meie maailmas ei ole inimeseks olemine lihtne, ning sõltuvusprobleemiga tegelemine võib olla julm lahing. Tea, et sa ei ole üksi – paljud inimesed vaevlevad sõltuvuste käes. Sõltuvused tekivad põhjusega ja sa saad oma kehale pakkuda seda tuge, toitu ja neid toidulisandeid, mida su keha vajab ükskõik missuguse sõltuvuse ületamiseks. Mina toetan sind ja ma usun sinusse.

Rubriigid
Kõik Raadiosaated

Loiu maksa epideemia

Paper liver in the doctor's hand on light background, close up

Tõlge raadiosaatest "Epidemic of Sluggish Liver"

Me seisame tänapäeval silmitsi loiu maksa epideemiaga. Kümnest inimesest üheksal – lapsed kaasaarvatud – on loid maks, ilma et nad seda ise teaksid. See võib sind üllatada, kuid loid maks on loendamatute tervisehädade ja haiguste põhjuseks, nende hulgas nahaprobleemid nagu ekseem, psoriaas, rosaatsea ja akne; kaalutõus; II tüüpi diabeet; keemiline ülitundlikkus ja tundlikkus („allergia“) erinevate toiduainete suhtes; hooajaline depressioon; ärevus; depressioon; veenilaiendid; SIBO (peensoole bakteriaalne ülekasv – häiritud seedimine); kõhupuhitus, ja palju muud. (Loid maks, muideks, on midagi muud kui rasvmaks, millest ma räägin mõnel teisel korral).

Kui sa kannatad praegu mõne terviseprobleemi käes, siis informatsioon, mida ma jagan sinuga siin ja oma raamatus „Maksaravi“, võib aidata sul terveneda. Ja isegi kui sul pole parasjagu ühtki sümptomit, võib see informatsioon aidata sind tulevikus. Isegi kui sul on kõigest mõni üksik väikene sümptom, siis „Maksaravis“ jagatud seniavastamata teave võib sulle abiks olla. Nagu ma ülal kirjutasin, siis maksa tervis on nii paljude hädade tuumpõhjuseks, kuid meditsiiniteadus ja uurimiskeskused ei ole sellest teadlikud. Oma maksa tervendamine on ilma kahtluseta üks parimaid ja kõige kriitilisema tähtsusega asju, mida sa saad oma tervise ja heaolu jaoks teha.

Maksa olulised rollid

Esiteks, on oluline teada, et sinu maks on tõeline tööhobune. Ta töötab sinu jaoks väga, väga suure hoolega ning vastutab sinu kehas üle 2000 seniavastamata kriitiliselt vajaliku keemilise funktsiooni eest.

Maksal on palju kohustusi, mis kõik on ääretult tähtsad sinu eluspüsimiseks. Üks maksa kohustustest on puhastada ja välja filtreerida kahjulikud ained. Samuti neutraliseerib ta mürke, mis tähendab, et maks takistab toksiinidel olemast nii kahjulikud, kui nad muidu oleks. Sel moel ei kahjusta toksiinid maksast väljudes su keha nii palju. Kui maks muutub loiuks aastate- ja aastakümnete pikkusest koormast, mille ajal ta on püüdnud sind meeleheitlikult kaitsta, kaotab ta lõpuks oma võime mürke neutraliseerida, ning tulemuseks on see, et inimesed jäävad haigeks või korjavad üles sümptomeid ning hakkavad enneaegselt vananema.

Muude hämmastavate ülesannete hulgas on ka see, et maks talletab endas tervet plejaadi kasulikke aineid – toitaineid, vitamiine, õiges tasakaalus hormoone.

Kuidas maks muutub loiuks

Kahjuks on tänapäeva maailmas liigagi lihtne maksal ülekoormuse alla sattuda. Lõppude lõpuks on ka temal omad piirid. Ja me elame toksilises ajajärgus, kus mürgid kemikaalidest, vanadest DDT jääkidest, pestitsiididest, insektitsiididest jne on kõikjal, alustades meie toidust ja lõpetades meie vaipadega (vaibapuhastuskemikaalid). Meie keha imab neid toksiine sisse läbi õhu, läbi toidu ja läbi naha, ning need jõuavad lõpuks maksa.

Teine kategooria mürke on toksilised raskmetallid, muuhulgas elavhõbe, plii, kaadmium, alumiinium, vask, nikkel, teras jpm.

Patogeenid – see tähendab viiruseid ja baktereid – on kolmas suur koorem meie maksa jaoks. Meie kehad on täis näiteks seniavastamata stretptokokkuse bakterit ja Epsetein-Barri viiruseid, mis on suure hulga terviseprobleemide põhjustajaks. Me võime patogeenidega kokku puutuda mitmel eri viisil, näiteks jagades oma tuttavaga jooki, katsudes räpast uksenuppu avalikus kohas ja seejärel hõõrudes oma silmi, või ka partneriga intiimsuhtes olles. Patogeenid sisenevad maksa ja toituvad seal asuvatest toksilistest raskmetallidest ja teistest toksiinidest ja ka neile sobilikest toiduainetest, mida meie kehades leidub. Pärast nendest ainetest toitumist eritavad viirused neurotoksiine ja dermatoksiine, millest ma räägin lähemalt „Maksaravi“ raamatus. Meditsiinikogukondadel pole siiani infot selle kohta, et patogeenid meie kehades toituvad ja eritavad väljaheidet, mis on üks peamisi põhjuseid, miks siiani pole meditsiini- ja alternatiivmeditsiini ringkondades arusaama sellest, mis päriselt põhjustab kroonilisi haiguseid.

Kõik need koormad – keemilised toksiinid, raskmetallid ja patogeenid – võivad tegelikult ka perekonnaliini pidi põlvkonnalt põlvkonnale edasi päranduda. See tähendab seda, et tänane vastsündinu võib kahjuks olla pärinud oma vanaema DDT ja raskmetallid ning oma vana-vanaisa Epstein-Barri, vöötohatise ja streptokokkuse tüved (neil kõigil on mitmeid seniavastamata tüvesid) või mõne muu patogeeni, mida perekonnaliinis esineb. On oluline teada, et see ei tähenda, et asi oleks sinu geenides. Asi on ülekandumises, mis, nagu ma oma raamatutes selgitan, on täiesti teine asi kui geneetiline DNA probleem.

Lisaks keskkonnatoksiinidele kahjustame me oma maksasid ka läbi toitumise ja elustiili valikute. Me koormame oma maksa ravimitega (mis muidugi mõningal juhul on vajalikud), narkootikumide ja alkoholiga. Kõrge rasva- ja valgusisaldusega toitumine on samuti üks seniteadmata hiigelsuur koorem maksale. Nagu ma „Maksaravi“ raamatus selgitan, siis peaaegu kõik meist on söönud teadlikult või teadmatult kõrge rasvasisaldusega toitu alates sellest hetkest, mil me alustasime lapsena tahke toiduga. Kui sa arvad, et see ei ole sinu puhul nõnda, siis on oluline lugeda tõdesid, mida ma jagan selle teema kohta „Maksaravi“ raamatus.

Tänapäevased toitumistrendid, hoolimata sellest, kas tegemist on täistaimse toitumisega või süüakse ka loomset toitu, soovitavad tarbida suurel hulgal valku ja rasva, mida peetakse kõige tervislikumakst toitumise viisiks, kuid see ei ole õige. Tõde on selles, et kõrge valgu- ja rasvasisaldusega toitumine sunnib maksa tegema tohutut hulka lisatööd, mida oleks saanud muidu vältida. Maks on juba niigi suure rünnaku all ja peab töötlema, filtreerima ning kahjutuks tegema kemikaale, toksilisi raskmetalle, viiruseid, baktereid, ravimeid, narkootikume ja alkoholi. Ta ei vaja, et sinna nimekirja lisanduks veel ka rasv ja valk, kuid see on täpselt see asi, mida meid on sunnitud tarbima algusest peale, sest see on meie tänapäevane toitumise viis.

Ja kui lisada sinna nimekirja veel üks asi, siis stressirohked ajad, milles elame, põhjustavad seda, et meie neerupealised pumpavad pidevalt suurtes kogustes adrenaliini, mis on kehale söövitav ning maks peab ka sellega enda kanda võtma. Et saada terve nimekiri sadadest niinimetatud „maksa probleemitekitajatest“, loe selleteemalist peatükki „Maksaravi“ raamatust.

Olukorra muudab hullemaks asjaolu, et paljud inimesed on krooniliselt dehüdreeritud, kuid piisav hüdreeritus on maksa jaoks kriitiliselt tähtis, et ta saaks korralikult funktsioneerida. Sa võid olla dehüdreeritud juba alates ajast, mil sa olid beebi, või alates 3-4-aastasest, ilma et sa seda ise teaksidki. Niiet mõnikord on inimesed olnud krooniliselt dehüdreeritud aastaid ja aastakümneid, mis teeb maksa olukorra veelgi palju raskemaks.

Seda kõike on liiga palju

Kui mõni või kõik neist asjaoludest muudavad maksa loiuks, siis mis juhtub, on see, et maksa sapivarud hakkavad vähenema ja sapi tootmine nõrgeneb. Tugev sapp on oluline, sest sapp on üks viisidest, kuidas toksiinid maksast välja kantakse. Sapp kannab toksiinid käärsoolde, et need oleks võimalik väljaheidetega kehast väljutada.

Peale selle iga kord, kui sa sööd rasva, siis su maks eraldab sappi, et seda rasva lõhustada ja rasvast saadud energia kehale kasutamiseks viia. See protsess on palju komplitseeritum ja eluliselt olulisem, kui see kõlab. Probleem on selles, et maks ei ole mõeldud kogu aeg suurel hulgal sappi tootma. Mida rohkem sappi ta peab tootma, seda rohkem see koormab maksa ja muudab teda loiuks.

Kui maks on loid ja sapivarud ei ole piisavad, et tegeleda selle rasvase toidu hulgaga, mida inimene tarbib, siis need rasvavarud peavad kuhugi talletuma. Rasv talletub meie seedesüsteemi siseseintele, kus see hakkab toiduks olema kahjulikele bakteritele nagu streptokokkus. Lisaks, kuna maks on ülekoormatud ja sapp ei suuda enam kogu rasva lõhustada, siis kaotab magu ka maohapet, mis on oluline korralikuks seedimiseks ja toitainete imendumiseks. See tekitab puhitust, aga ka roiskumist soolestikus, ning inimesed lõpetavad SIBO (peensoole bakteriaalse ülekasvu) diagnoosiga, kuigi tõelist põhjust selle taga ei mõisteta. Tegelikkuses on meditsiinikogukondadele endiselt teadmata suurem enamus maksa sisemisi funktsioone. Pikema selgituse antud teemal leiad „Maksaravi“ raamatust.

Loiu maksa erinevad tüübid

Selleni läheb veel aega mitmeid aastakümneid, enne kui teadus ja uurimismeeskonnad õpivad mõistma, et on võimalik eristada viit eri tüüpi loidu maksa. Erinevad sümptomid tekivad sellest, et erinevad maksa piirkonnad on muutunud loiuks: maksa keskosa, maksa alumine osa, maksa ülaosa, maksa vasak pool ja maksa parem pool. „Maksaravi“ raamatus kirjeldan ma erinevaid sümptomeid, mis võivad tekkida, kui üks või mitu maksa piirkonda on muutunud loiuks. Mõnel inimesel võib olla vaid üks piirkond loid, aga ka kõik viis piirkonda võivad olla loiud.

Nüüd vaatame mõningaid seisundeid ja sümptomeid, millega loiu maksaga inimene võib kokku puutuda. On väga oluline ära märkida, et need kirjeldused siin praegu on väga pealiskaudsed ega kata kõiki detaile ega selgita peensusteni lahti, kuidas need seisundid ja sümptomid tekivad. Et saada asjast põhjalik ülevaade, loe palun „Maksaravi“ raamatut, kuna ma saan siin vaid teema pealispinda puudutada.

Ekseem, psoriaas ja teised müstilised nahaprobleemid

Vastupidiselt üldisele uskumusele ei ole ekseem ja psoriaas autoimmuunsed haigused, vaid nende juurpõhjus peitub tegelikult maksas. Need ja paljud teised müstilised nahahädad on põjustatud viiruse poolt, kes toitub mingist toksiinist. Ekseemi ja psoriaasi puhul on tavaliselt tegu mõne Epstein-Barri tüvega (võib ka olla mõni muu viirus), mis toitub vasest ja mõnikord elavhõbedast. Seejärel viirus eritab ühendit, mida ma kutsun dermatoksiiniks, mida keha püüab välja puhastada, lükates selle välja läbi naha. Kuid selle käigus tekib nahale ärritus ja põletik.

Akne

Ülekoormatud maks võib põhjustada ka aknet, kuid siinpuhul on tegemist streptokokkusega, mis elab maksas ja liigub läbi lümfisüsteemi naha alla, kus see lööb välja aknena. „Maksaravi“ raamatus selgitan ma, miks tekib akne kehas just mõnes teatud kohas ja miks akne asukoht inimeseti erineb. Akne muutub teatavatel hormonaaltsükli perioodidel nagu puberteet või menstruatsioon hullemaks, sest nenedel perioodidel on immuunsüsteem suurema koormuse all. Keha kulutab rohkem energiat hormonaalsüsteemile kui immuunsüsteemile, mis võimaldab streptokokkuse bakteril tugevneda ja tugevamalt välja lüüa. Pea meeles, et ka stressi puhul on tegemist hormonaalse komponendiga, sest keha pumpab teatavaid hormoone, kui me oleme suure stressi all. Loe ekseemi, psoriaasi ja akne kohta rohkem „Maksaravi“ raamatust.

II tüüpi diabeet

Teadus ja uurimuskeskused usuvad, et II tüüpi diabeediga on peamiselt seotud suhkrutarbimine ja insuliiniresistentsus. Kuid taaskord on tõde selles, et selle põhjused on hoopis maksas. Asi ei ole vaid kõhunäärmes, sest maks kaitseb kõhunääret ja kui maks on toksiline ja loid, siis ei saa ta enam piisavalt hästi kõhunääret kaitsta. Sa võid seda kuuldes olla jahmunud, kuid II tüüpi diabeedi puhul on hoopis rasva kogus see, mida tuleks minimeerida, mitte suhkru. Kui inimesed hakkavad trenni tegema ja sööma väiksema rasvasisaldusega toitu, siis maks hakkab taastuma ja II tüüpi diabeeti on võimalik tagasi pöörata (kuigi neil inimestel võib siiski olla ka loid maks ja on vaja võtta lisasamme ette selleks, et seda probleemi lahendada). Rohkem informatsiooni sellel teemal leiad „Maksaravi“ raamatust.

Kaalutõus

Ka kaalutõusu põhjused ulatuvad maksa. Kuigi mõnigi kord võivad ka kaks teist faktorit – kilpnääre ja neerupealised – olla kaalutõusuga seotud, on siiski oluline teada, et ka need mõlemad on seotud just maksaga. Kui maks on ummistunud kõigest sellest, mida ta on sunnitud töötlema, siis ka sapp nõrgeneb. Kui sapp nõrgeneb, ei suuda ta rasva töödelda ning rasv koguneb vereringesse ja seedesüsteemi. Kui see juhtub, võib inimesel hakata kaal kiiresti tõusma. (Pane tähele, et mõned inimesed võivad olla ka väga kõhnad ja siiski omada loidu maksa).

Hooajaline depressioon (Seasonal Affective Disorder – SAD)

Hooajalisest depressioonist on mul „Maksaravi“ raamatus terve peatükk. Asi ei ole tegelikult niivõrd mitte aastaajas, vaid selles, kuidas eri aastaaegadel inimeste toitumine ja elustiiliharjumused muutuvad. Suvel on sinu maksal lihtsam, sest sa oled palju õues, kõnnid ja liigutad end rohkem, sööd värsket puuvilja ja salatit ning saad ka rohkem päikest – ning päike on element, mis maksa abistab. Talvel tavatsevad inimesed vähem liigutada, rohkem püsida siseruumides ja süüa vähem värsket toitu ning rohkem rasvast ja kõrge suhkrusisaldusega toitu. Need toitumise- ja elustiilimuutused võivad olla päästikuks kehas juba olemasoleva probleemi vallandumisele, milleks on maks, mis on loid patogeenidest, toksiinidest, raskmetallidest ja muust. Toitumine ja elustiil ei ole sümptomi põhjustajaks, vaid päästikuks millelegi, mis kehas juba olemas on.

Nagu ma ütlesin, siis need kirjeldused on ainult väikeseks vihjeks sellele, mis meie kehades sümptomeid ja seisundeid põhjustab. Et saada kõikide nende seisundite ja paljude teiste kohta täielik ülevaade, pöördu „Maksaravi“ poole. Palun loe informatsiooni, mida ma selles raamatus jagan nende ja teiste seisundite kohta nagu veenilaiendid, ämblikveenid, tumedad ringid silme all, keemiline ülitundlikkus, SIBO, streptokokkus, podagra, PANDAS-sündroom, kollatõbi, seedeprobleemid ja palju-palju muud.

Sümptomite ilmnemine läbi aja

Kui inimesed on nooremad, siis tihti ei ole veel võimalik märgata loiu maksa sümptomeid, sest võtab aastaid – mõnikord aastakümneid – et maks hakkaks läbi põlema ja ilmneksid sümptomid. Siiski, mõndadel inimestel tekivad sümptomid ka juba noorena – näiteks olen kohanud teismelisi, kellel on hüpoglükeemia. Ent ajapikku hakkab toksiinide kõrge tase meile järgi jõudma. Hoolimata sellest, kas sümptomeid on märgata või mitte, võib inimesel siiski olla loid maks, ja nagu sa praeguseks juba tead, siis enamikel inimestel ongi.

Maksa hoiatussüsteem

Maksal on midagi sellist, mida võiks kirjeldada kui loiduse-vastast hädaabialarmi. See on üks maksa keemiliselt indutseeritud reageering, mis toob talle uut eluenergiat, et stagnatsioonist välja murda. Reageeringuks on maksaspasmid (maksakrambid). Need spasmid võivad esineda kõditustunde, tõmbluse, kerge valu, soojuse, kuumuse, kokkutõmbe, paisumise, torke, valupistena – või paljudel juhtudel ei teki spasmist üldse mingit tuntavat aistingut. Tavaliselt juhtub see vaikselt, ebamäärase tundena või ilma mingisuguse tundeta, kuigi toob samal ajal sellele maksa piirkonnale, mis krampi tõmbus, uuenemist, ning laseb maksal ajutiselt jälle kontroll haarata.

Miks tekib toitainepuuuds

Meie maksad on väravavalvurid, kuid nad on nii kurnatud ja täis topitud igasugustest pahatekitajatest, mida nad peavad töötlema ja kahjutuks tegema, et neil ei ole võimekust hoida endas enam häid asju nagu toitained, mida me vajame funktsioneerimiseks ja tervena elamiseks. Täpselt nagu toksiinid võivad kanduda perekonnaliinipidi edasi, nii võivad ka toitaineid. Nii et meie maksad on täis vitamiine ja mineraale, mille oleme pärinud oma emalt, kes on need saanud oma emalt. Maks tahab neid toitaineid endas hoida ja neid kasutada, kuid ta ei saa, kui ta on hõivatud maksa „pahatekitajatega“ tegelemisega. Kui maks on seetõttu sunnitud endast kasulikke toitaineid vabastama, siis see võib viia toitainete puudusteni.

Paljud inimesed lasevad endale teha vereteste, et näha, kas toitainepuudused on mõne nende terviseprobleemide taga. Kuid juurpõhjuseks – mis üldse tegelikult tekitab neid toitainepuuduseid – on väga tihti loid maks, ja seda ei teata.

Kuidas päästa oma maks ja liikuda edasi

Ma olen kirja pannud kõik detailid selle kohta, kuidas toetada oma maksa ja taastada tema tervis oma raamatus „Maksaravi“, kuid ma tahan anda sulle hea stardipunkti tervenemiseks kohe praegu. Siin on mõned viisid, kuidas saad oma maksa aidata:

  • Vähenda rasva ja valgu tarbimist. Sa ei vaja seda nii palju, kui sa arvad. Ma tean, et praegu on liikvel trend, mis toetab suure rasva- ja valgusisaldusega toitumist, aga tõde on selles, et rasv ja valk ummistavad su maksa ja takistavad sellel efektiivselt toksiine filtreerida. Jah, isegi nn tervislikud rasvad. Kõige parem oleks munad ja piimatooted täielikult oma menüüst välja jätta põhjustel, mida ma jagan „Maksaravi“ raamatus, kuid kui sa sööd loomset valku nagu kana, loomaliha ja kala, siis proovi nende tarbimist vähendada väikese tükini päevas või süües neid üldse kord paari päeva tagant, sest kõik loomsed toidud sisaldavad juba iseenesest palju rasva. Kui sa sööd taimset toitu, siis proovi vähendada õlide, rasvade, seemnete ja avokaado hulka. Rasvade vähendamine – ükskõik, millist toitumist sa järgid – on võimas viis, kuidas oma maksa toetada.

  • Elimineeri rasv täielikult oma hommikusöögist. Keskendu hommikutundidel värskele puuviljale, värskeltpressitud mahladele, smuutidele, smuutikaussidele ja köögiviljadele. Söö neid nii palju kui sa soovid ja vajaduse korral söö veelgi rohkem puuvilja. Üks õun ja üks banaan pole piisav. Sa pead endiselt saama piisavalt kaloreid ja neid värskeid toite on vaja süüa palju rohkem kui näiteks muna ja peekonit või hommikuhelbeid piimaga. Ent hommikune puhkus rasvadest annab su maksale rohkem aega läbi viia oma igapäevast puhastustööd.

  • Ole rohkem hüdreeritud. Jälgi, et sa jooksid palju sidruni- või laimivett, kookosvett, sööksid värsket puuvilja ja rohelisi mahlasid. Värsked salatid, puuviljad ja marjad aitavad sind samuti hüdreerituna hoida.

  • Joo puhast sellerimahla igal hommikul tühjale kõhule. Nagu paljud teist nüüdseks juba teavad, siis see on fundamentaalne tööriist, mida mina ja Kaastunde Vaim soovitame tervenemise ja tervise hoidmise jaoks. Sellerimahl on kuldne pilet hea terviseni. Joo seda igal hommikul tühjale kõhule 470ml. Loe rohkem sellerimahla kohta minu blogist.

  • Loe „Maksaravi“ raamatut. Seal on senitundmatut informatsiooni ja tööriistu, mis teenivad sind ja sinu lähedasi kogu teie elu. Vahet pole, mis haiguse või sümptomiga sina või sinu lähedased kokku puutute, või kas tahad lihtsalt olla parima võimaliku tervise juures – „Maksaravi“ lugemine võib olla sinu jaoks kasulik.

Aitäh, et oled siin. Kui sa võtad ette neid samme tervenemise suunal, siis tea, et mina seisan sinu taga. Ma usun sinusse, ja ma hoolin. Võta päev korraga ja tea, et iga positiivne muudatus, mille sa sisse viid, ja iga väike samm, mille sa astud, on äärmiselt oluline ja neist on kasu. Olgu õnnistatud su süda, olgu õnnistatud su hing.

Rubriigid
Kõik Telegrami häälsõnumid

Me sünnime siia maailma toitainepuuduses. Tervenemine võtab aega.

Tõlge Meditsiinimeediumi Telegrami häälsõnumist

AW siinpool. Mida ma olen viimaste aastate jooksul märganud, on see, et paljud inimesed kaotavad tervenemisprotsessis kannatuse. Nad tahavad juba eile terved olla. Nad tahavad eelmisel nädalal terved olla, nad tahavad otsekohe terved olla.

Aga mida nad ei mõisa, on see, et nende keha ei ole veel saanud piisavalt kõike seda, mida tervenemiseks vaja on, sest me sünnime siia maailma juba toitainepuuduses. Beebid on haiged – miljonid beebid sünnivad siia maailma kõiksugu probleemide ja haigustega, sest nad on sündides toitainepuuduses ja nende kehades on palju patogeene, toksilisi raskmetalle, kemikaale ja mürke. Neid asju on meie kõigi kehades.

Ja mis saab siis, kui me ei anna oma kehale iga päev seda, mida ta vajab, kohe algusest peale? Ja mis juhtub siis, kui meie vanemad on toitainepuuduses? Ka seda juhtub. Ja nende vanemad olid toitainepuuduses. Ja siis üks hetk jõuab asi sinnamaale, kus karikas saab täis ja hakkab üle ajama. See ajab üle, ja nüüd oleme meie haiged, aga tahame olla terved kohe täna. Tahame olla terved eile. Tahame olla terved homme.

Me peame hakkama andma oma kehale seda, mida ta vajab, aga mis toimub, on see, et samal ajal, kui me hakkama tegema asju, mis meile hästi mõjuvad, teeme me ka neid asju, mis ei ole meile nii head. Me mängime „mõõdukuse“ mängu – sööme natukene üht asja, mis pole hea, ja natukene teist asja, mis pole hea, proovides samal ajal terveneda, kuigi meie keha meeleheitlikult tahab saada vajaminevaid asju, mille abil ta saaks tervenemise lõpuni viia.

Kuid karikas oli juba täis ja ajas üle. Me oleme juba liiga küllastunud mürkidest ja toksiinidest ja kui mõni sümptom välja kujunema hakkab, siis on meie kehadel juba aastaid olnud toitainepuudus.

Ükskõik missugune aju või keha haigussümptom näitab, et meil pole olnud õiget kütust juba tükk-tükk aega. Ja nii on. Kui sa paned natuke bensiini paaki, siis see ei paranda kahjustunud mootorit kohe samal hetkel. See võtab natukene aega.

Probleem on selles, et inimesed ei tee kõike, mida oleks vaja teha – ja see on okei. See on okei. See on osa protsessist. Ja siin me peame kindlasti endaga lahked olema. Aga me ei tohiks siis ka ärrituda, kui meil ühe päevaga parem ei hakka. Me peame aru saama, et see võtab veidike aega, sest me langeme ka igasugustesse lõksudesse. Me tarbime maitsepärmi – see takistab inimesi tervenemast. Õunasiidriäädikas takistab inimesi tervenemast, kondipuljong takistab.

Me teeme igasuguseid hulle asju – valgupulbrid looduslike maitseainetega, MSG, roheline tee ja kofeiin, sealiha, munad, piimatooted, šokolaad…

Ja kuigi me samal ajal proovime oma kehale anda asju, mida ta vajab, ei vii „mõõdukas toitumine“ meid just kiiresti oma eesmärgile lähemale. Ma lihtsalt mainin – mõõdukus ei vii sind ühe päevaga sihile, sest juba aastaid ja aastaid on meie kehades puudust asjadest, mida nad vajavad. Niiet kui me mängime mõõdukuse mängu, jääme me natuke nagu paigale, stagneerume. Meie tervenemise protsess muutub aeglaseks. See juba niigi võtab mõndade jaoks kaua aega, sest oleme sünnist saadik toitainepuuduses olnud. Absoluutselt iga inimese keha vajab tervenemiseks lisatoetust ja abi.

Niiet kui me toitume enda arvates mõõdukalt ja teeme kõiki neid teisi asju, mis ei ole meile head, samal ajal üritades terveneda, siis me peame vähemalt seda endale tunnistama ning olema enda suhtes kannatlikud.

Paljud inimesed ei tea, mis on nende kehade jaoks hea või halb, nad ei tea, nad arvavad tõsimeeli, et šokolaad on nende jaoks väga hea, kofeiin on väga hea, õunasiidriäädikas, maitsepärm, munad, rasvarikas toitumine jne on neile väga head. Seda õpetatakse, et rasva/valku peab palju sööma.

Kui sa ei tea, mis sinu jaoks on hea, ning sind juhatatakse eksirajale ja tervenemisprotsess muutub väga aeglaseks, siis ma mõistan sind. Ma mõistan, aga tea, et tööriistad ja informatsioon tervenemiseks on olemas.

Paljud teie hulgast on selles vallas juba kogenud – te olete neid radu pidi käinud ja te olete kõike näinud, kõike teinud. Oi, ma tean mõnda teie seast, kes on tõepoolest KÕIKE näinud ja kõike teinud. Ja teie olete saanud taipamisi, et VAU, ma tõesti ei hakanud tervenema, enne kuni ma polnud teinud olulisi samme või saanud mõndadest valedest asjadest lahti. Teie teate, kuidas sellega on, te olete kogenud.

Üks eriti positiivne asi on see, et kui te lõpuks annate oma kehale seda, mida ta vajab, siis see mida teie kehad suudavad teha on hämmastav, see on ime! Aga et enda paak uuesti täis saada – see võtab aega. Kuid siis, ootamatult, järsku teed sa selle läbimurde. Su keha ütleb sulle, et lõpuks, pärast 20, 30, 40 aastat ootamist ma sain, mida ma vajasin, piisavalt palju, et minna lõpuni! Siis ta saab lõpuks teha neid asju, mida on vaja, et patogeenid nokki lüüa, tülitekitajatest toitudest vabaneda, taastada sinu aju ja maks. Aga ole kannatlik ja tea, et me tõepoolest sünnime siia maailma juba toitainepuuduses.

See ongi põhjus, miks on nii palju haigeid lapsi. Nende kehal pole piisavalt varusid, et võidelda patogeenide vastu – viiruste, bakterite, toksiliste raskmetallide, kodukemikaalide vastu. Ja siis me saame vanemaks… Oletame, et sa oled keegi, kes ei olnudki esimesed 20 eluaastat kunagi haige. Tundsid end hävitamatuna, tegid, mida tahtsid, kuid hakkasid siis haigeks jääma. Asi ei ole nii, nagu sa oleksid sel hetkel jäänud toitainepuudusesse. Ei, sa olid juba aastaid olnud toitainepuuduses, kuid nüüd lõpuks keha ütles, et ma ei suuda rohkem kõige selle keskel vastu pidada.

Ja siis ma kaotame kannatuse ja tahame olla otsekohe terved, joostes arstilt arstile ja kõike proovides.

Okei, niisiis oluline on pakkuda oma kehale seda, mida ta vajab, et teha tasa mineviku puudujäägid. Ja ka selleks, et aidata meid praegusel ajal, sest me väga vajame praegu lisatoetust. Sa ärkad üles, iga jumala päev ja su keha tunneb – appi, ma vajan head kraami lihtsalt selleks, et vaid tänase päeva pingetega oime tulla! Tänased terviseprobleemid, tänane toitainepuudus. Tänase päeva vajadused. Ja siis on ju veel ka minevik.

Me peame püüdma ülekompenseerida, veelgi rohkem anda. Seepärast võtab tervenemine aega. Kui sa ei tea, mida teha, mis tööriistu kasutada, siis see võib võtta aega 50 aastat. Kui palju olen näinud inimesi, kes minu vastuvõtule tulevad, on olnud haiged juba 30-40 aastat või kauemgi – niivõrd kaua on neil võtnud aega, et jõuda Meditsiinimeediumi informatsioonini. Neil on vaja nüüd rajal püsida, aga nad saavad aru, et see info on loogiline ja toimib, sest need, kes on juba kogenud, saavad sellest aru.

Kui sa ei ole veel piisavalt kogenud, siis ei pruugi MM info sulle nii loogiline tunduda alati. Aga kui sa oled juba kõike teinud, kõike näinud, proovinud üht ja teist tervenemispraktikat, siis sa tead, et see on loogiline, see hoiab sind õigel rajal ning hakkad peagi kogema läbimurdeid ja su keha aja jooksul saab lõpuks seda, mida ta vajab. See on midagi, mille üle mõtiskleda.

Ja ikka teadke, et mu süda on teiega ja ma tean, et nii paljud teist kannatavad – lihtsalt teadke, et ma hoolin. Jätka samas vaimus ja tea, et sa oled hea inimene. Hoia seda meeles, patsuta end õlale ja ole enda suhtes kaastundlik. Ütle oma kehale, et annad talle seda, mida ta vajab. Räägime varsti jälle. Palju õnnistusi.

Rubriigid
Kõik Telegrami häälsõnumid

Planeet Marss, planeet Maa

Märkmed MM viimasest kahest Telegrami häälsõnumist planeet Marsi kohta.

Häälsõnum 1: Planeet Marss, planeet Maa

Viimasel ajal on Anthony palju rääkinud Kaastunde Vaimuga planeet Marsist.

Paljud inimesed on hakanud muretsema, et mis meie planeedist saab. Muretsetakse nt 5G pärast, tuumasõdade, keskkonna ja igasuguste muude asjade pärast. Iga kord kui Anthony kohtab mõnda vana sõpra, siis esimene asi, mida nad viimasel ajal küsivad, on: “Mul on vaja infot, mis selle planeediga toimub, mis eesootavatel aastatel toimuma hakkab? Sa kuuled Kaastunde Vaimu ja oled ennegi teinud ennustusi, mis on täide läinud.”

Anthony soovitab alati mõelda planeet Marsi peale, sest Marss oli täpselt nagu Maa. Seal lokkasid tsivilisatsioonid. Olid ilusad päiksetõusud ja päikseloojangud. Jõed, järved, ookeanid, ilus loodus, palju erinevaid loomi, taimi, erinevaid inimesi ja tsivilisatsioone.

Mis Marsiga juhtus, on üks aken, kuhu võime sisse vaadata, mis võib juhtuda ka Maaga. Marss on nagu kavand või joonis (blueprint) sellest, mis võib potentsiaalselt toimuda ka meie planeedil. Nagu Anthony ühes eelnevas podcasti osas oli öelnud, siis Marss lasti õhku erinevat sorti toksiliste pommidega. (Podcasti osa kemikaalide ülitundlikkusest.)

Inimesed ei tea, et Marsil olid sõjamasinad, et seal toimus genotsiid, seal levisid haigused.

Nad hävitasid Marsi. Kes “nemad”? Ilmselgelt kurjad jõud, pimedus, kurja kordasaatjad. Sest missugune muu jõud hävitaks planeedi, põrmustaks tsivilisatsioone, hävitaks loodust?

Marss on tühermaa. See on põhjusega “punane planeet”. See on punane planeet, sest see on nüüd surnud planeet. See on täis tolmu, milles on palju toksilisi jääkaineid.

Kaastunde Vaimu sõnul toimus planeedi hävitamine sadu tuhandeid aastaid tagasi. Ja alles praegu hakkavad planeedile taas esimesed algsed elumärgid ilmuma.

Anthony soovitab Marsi kohta veel lisa uurida – on palju inimesi, kes sellest räägivad, kes analüüsivad Marsist tehtud fotosid, proovivad asju lahti dekodeerida ning leida tõestusmaterjale sellest, et Marsil oli kord elu.

Keegi ütles Anthonyle: “Räägitakse, et Marsil oli elu” – “Jah, Marsil oligi elu.” – “Mis juhtus?” – “Sama asi, mis praegu siin toimub. Planeedi aeglane häving.” Suur osa sellest on keemiatööstuse tõttu.

Kas ka Marsil oli keemiatööstus? Kaastunde Vaim ütleb, et jah, oli küll. Sarnane sellele, mis siin on. Kas Marsil olid sõjavahendid, tankid, pommid? Kaastunde Vaim ütleb, et jah, Marsil olid tankid, pommid, sõjavahendid, bioloogilised ja keemilised relvad.

Kaastunde Vaim ütleb, et planeet Marss oli erinevate tulnukarasside jaoks nagu vahepeatus. Ja Marss oli väga oluline planeet, sest seal olid väga väärtuslikud mineraalid, mille pärast peeti ka palju sõdu.

Sõjad toimusid, täpselt nagu siingi, ahnuse pärast. Suur põhjus, miks meil siin sõjad aset leiavad, on ahnus. Vajadus võtta üle riike, haarata enda valdusesse maa-alasid ja ressursse. Sama asi toimus Marsil – käis võitlus ressursside ja maa-alade üle. Võitlus käis sadade kilomeetrite maa-alade pärast, mis asusid maapiirkonnas.

Sest Marsil olid samuti maapiirkonnad. Ja viljapuud.

Anthony tavaliselt peab neid vestluseid Kaastunde Vaimuga kell 5 hommikul, kui ta üles ärkab, või enne magamaminekut. See on tema jaoks huvitav ja aitab tal mõtted argiprobleemidelt mujale viia.

Anthony küsib Kaastunde Vaimult ka seda, kas Marsil olid viljapuud. KV vastab, et jah, Marsil oli palju viljapuid. Seal olid õunapuud! Anthony küsib, kas seal olid samad viljapuud mis Maal või olid teised liigid? KV vastab, et olid õunapuud. Seal olid linnud, oli palju viljapuid.

Veel olid Marsil väga-väga haruldased hinnalised mineraalid, mida siin planeet Maal ei ole, ei maapinnas ega vulkaanilises kivimis. Neid mineraale kaevandati palju. Toimus tohutul hulgal kaevetöid ja Marsi pinna sisse puurimist. Sõjad toimusid väärismineraalide üle. Neid mineraale kasutati tööstustes ja müüdi edasi.

Kurb asi Marsi juures olid sõjad, häving ja tuumarelvade toksilised jääkained.

Tuumarelvad ja pommid Marsil ei olnud päris samad nagu Maa omad on, olid teistsugused. Aga siiski olid – püssid, pommid, tangid jne. Marss muutus sõjapiirkonnaks, surmapiirkonnaks. Tsivilisatsioonide viisi inimesi hävitati. Ja Marsil olid lapsed. Perekonnad.

See toimus kaua-kaua aega tagasi.

Kurjad ja ahned tumedad jõud proovivad siin planeet Maal seda sama stsenaariumit taasluua. Me oleme praegu selles protsessis sees. Seda võib kutsuda aeglaseks protsessiks või kiireks. Praegusel hetkel on see juba kiire protsess.

Võttis tuhandeid aastaid aega, et me jõuaksime praegusesse punkti, kuigi tegelikult leidus siin planeedil minevikus tsivilisatsioone, kellel olid kõrgemale arenenud ressurssid ja vahendid, mida meil siin praegu enam ei ole.

Aga igal juhul praegu toimub see protsess üha kiiremini. Anthony kutsub seda oma raamatutes “Kiirenemise ajastuks” (The Quickening).

Häälsõnum 2: Marsi toidu- ja veevarud

Kas Marsil söödi loomseid toiduaineid? Kas see oli planeet, mis keskendus vaid taimsele toidule, ürtidele, puuviljadele, köögiviljadele, risoomidele, mugulatele, või sõid nad ka loomi? Kas on ainult planeet Maa teema loomi süüa?

Kaastunde Vaim vastas, et Marsil söödi palju reptiile. Söödi kilpkonne – selliseid, kes nägid välja kilpkonna moodi, aga polnud päris need kilpkonnad, kes siin elavad. Peamiselt söödi aga madusid, sisalikke, kalu ja linde.

Nad ei söönud lehmi, nii nagu meil siin. Söödi metsikult püütud reptiiile ja erinevaid linde ja kalu, ka vaalasid.

Anthony jaoks oli huvitav see, et Marsi kõige hilisemas etapis said ookeanidest, jõgedest ja järvedest kalad suure kalapüüdmise tõttu peaaegu otsa. Ei olnud palju looduskaitsealasid (conservations), ei olnud palju jätkusuutlikku lähenemist, nad kaotasid liikide mitmekülgsust, kalavarud langesid miinimumi.

See oli suuresti seotud asjaoluga, et erinevad tulnukad külastasid Marssi; nende ja marlaste vahel toimus kaubavahetus. Kalu kasutati vahetuskaubana, ja ka mineraale.

Loomulikult oli seal palju ahnust. See mängis samuti suurt rolli.

Toiduvarude puhul oli huvitav see, et toimus kaks asja: esiteks, veekogud olid kaladest tühjad. Ookeanivesi ei olnud soolane nagu Maal on – oli kergelt soolakas (riimvesi). Siin planeet Maal elab Loch Nessi koletis Šotimaal ja tema elab samuti riimvees. Marsil oli aga kõikides meredes ja ookeanites riimvesi (järvedes ja jõgedes oli magevesi). Riimvees saavad ellu jääda igasugused erinevad liigid, nii oli ka Marsil. Ookeanid olid Marsil sama sügavad nagu siin on.

Teiseks oli huvitav, et suurema osa toitumisest moodustasid Marsil siiski ravimtaimed, taimsed toidud, köögiviljad-puuviljad, mitte nagu siin.

Ainus probleem oli, et puuviljad, köögiviljad ja ravimtaimed pidid toime tulema külmemate temperatuuride ning ekstreemsete temperatuurikõikumistega. Sellised kõikumised põhjustasid palju aurustumist jõgedes ja järvedes ning värsket vett oli erinevatel aastaaegadel keeruline saada.

Aastate möödudes hakkas olema palju põude ja veepuudust. Tulnukad importisid vett Marsile, küsides vastutasuks haruldasi mineraale. Mineraalide kaevandamine nõrgestas aga planeeti. See oli Anthony meelest väga huvitav aspekt, mida ta tahtis jagada. Nimelt, sedamööda, kuidas nad üha sügavamale Marsi sisse puurisid, eraldasid nad atmosfääri gaase. Atmosfääri jõudis rohkem võõrgaase. See vähendas õhu hapnikutaset.

Niisiis, nad olid suures veepuuduses, tulnukad tõid neile vett, aga vastutasuks küsisid mineraale. Marsi elanikud ja valitsused (sest Marsil olid valitsused) kaevandasid üha rohkem mineraale Marsi pinna seest, mille tulemusel eraldus järjepidevalt atmosfääre gaase. See põhjustas probleeme ka päikesevalguse läbi tulemisega ja taimede kasvamisega. Marsi lõpuaastatel olid nad alatasa ühes või teises kriisisituatsioonis.

Marsil elati kuppelmajades. Lõpuks olid iga maja küljes vihmavee kogumise tünnid. Kui vihma sadas, siis kõik püüdsid vett koguda nii kauaks kuni võimalik – massiivsed vihmaveetünnid oli üks nende ellujäämistaktika.

Marsi kuppelmajad polnud nagu meie majad siin – puidust ja katuselaastudega. Nende elamud olid metallist. Katused olid metallist, selleks, et päikesevalgust tagasi peegeldada kõrgete temperatuuritõusude perioodil. Ja see oli parem viis insulatsiooniks külmadel aegadel. Ja see polnud selline metall nagu meil siin Maal, näiteks teras. See oli teistsugune metallisulam, mis reageeris ilmastikule teistmoodi.

Rubriigid
Kõik Raadiosaated

Kaalutõusu senitundmatud põhjused

Tõlge saatest "Unknown Cause of Weight Gain"

Miljonid ameeriklased kannatavad kaalutõusu all, ometi on tava- ja alternatiivmeditsiini ringkondadele siiani teadmata, mis päriselt seda laialtlevinud probleemi põhjustab. Praktiliselt alati kuuled sa, et kaalutõusu põhjusena süüdistatakse aeglast metabolismi, ülesöömist, liiga suurt süsivesikute tarbimist või ebapiisavat trenni tegemist. Need on laialtlevinud teooriad, kuid vaid seda need ongi: teooriad. Need ei ole tõelised põhjused, miks üle kogu maailma levib müstiline kaalutõusu epideemia.

Hoolimata kõikjal vastu vaatavate trendikate moedieetide teooriatest ja lubadustest, on tegelikult maks see, mis hoiab endas vastuseid müstilise kaalutõusu küsimusele. Asi ei ole nii must-valge nagu teooria, et me peame põletama rohkem kaloreid kui me tarbime. Tihtipeale järgivad inimesed mõnda trendikat dieeti ja teevad regulaarselt trenni, ent võtavad ikka kaalus juurde. On kriitiliselt oluline hoida kaastunnet nende suhtes, kes oma kaaluga hädas on, ja proovida mõista, mis päriselt selle probleemi taga seisab, et me saaksime aidata lõpetada selle häbistamise ja hukkamõistu, mida paljud ülekaalulised inimesed kogevad.

Müstilise kaalutõusu tõelised põhjused

Kui sa võtad kaalus juurde, siis see tähendab, et su maks on loid. Olen kirjutanud terve peatüki mõistatusliku kaalutõusu kohta ja teise peatüki loiu maksa epideemia kohta oma raamatus “Maksaravi: Vastused ekseemi, psoriaasi, diabeedi, streptokoki, akne, podagra, kõhupuhituse, sapikivide, neerupealiste stressi, väsimuse, rasvmaksa, kaaluprobleemide, peensoole bakteriaalse ülekasvu ja autoimmuunhaiguste kohta”. Kuigi tihti võivad asjasse segatud olla ka kaks teist faktorit – kilpnääre ja neerupealised – on kaalutõus tegelikult seotud sellega, millega seisab silmitsi sinu maks.

Kui keegi saab süüa nii palju rämpstoitu, kui ta iganes tahab, ja ei võta seejuures grammigi kaalus juurde, siis see on sellepärast, et tal on maks, mis ei ole veel jõudnud oma rasva- ja mürgiladestumise viimse piirini ning saab seetõttu tempokamalt funktsioneerida. See ei tähenda, et tema maks ei ole ülekoormatud või liigses stressis. Sa võid olla kõhn ja sellest hoolimata võib sul ometi olla kujunemas maksakomplikatsioon, mis põhjustab või hakkab ühel hetkel põhjustama sümptomeid.

Võib-olla küsid nüüd, et mis siis maksa üle koormab? Maksa Kahjutekitajad. Selle nime olen ma andnud sadadele erinevatele toksiinidele, patogeenidele ja reostajatele, mida meie elus esineb. Me oleme kõik elu jooksul paljudega neist kokku puutunud ja isegi enne oma sündi võisime me need pärida emaüsast, sest need päranduvad pereliinipidi põlvkonnalt põlvkonnale edasi. Maksa Kahjutekitajate tõttu ei sünni isegi kõige tervemad beebid 100% töötava maksaga (kahjuks on see protsent parimal juhul 70). Et teada saada, mis need kahjutekitajad on, kus need maksas asetsevad, kuidas need maksa kahjustavad, kui kaua võtab aega, et need kehast eemaldada ja kuidas oma keha ja maksa selles toetada, loe “Maksaravi” raamatut.

Ideaalses olukorras oleks maks piidavalt tugev ja kahjustamata, et kergusega töödelda rasvu, toksiine ja hormoone, neutraliseerides ja vabastades toksiinid kehast täielikult, samal ajal hoiustades vaid kõrge kvaliteediga rasvu ja hormoone, millest võib kehale kunagi tulevikus kasu olla. Reaalsus on see, et enamike inimeste puhul on maksal lihtsalt liiga palju teha ja maks ei suuda rasvu töödelda nii hästi, kui peaks, mistõttu rasvarakud hakkavad maksa sisse kogunema kiirema tempoga. Maks muutub seesmiselt niivõrd ummistunuks, et rasv hakkab kuhjuma ka maksa välisküljele, pannes aluse eel-rasvunud ja rasvunud maksa väljakujunemisele. Edasi hakkavad rasvarakud kuhjuma soolestikku ja lõpuks küllastuvad neist üle ka süda ja arterid. Kaal hakkab vöö ümber kogunema.

See on kõigest üks mõistatusliku kaalutõusu aspekte. On veel suur hulk muud, mida mõista, millest ma kirjutan “Maksaravi” raamatus, et sul oleks tervikpilt sellest, mis toimub, kui sa koged soovimatut kaalutõusu.

Seos neerupealistega

Üks põhjus, miks maks hakkab rikki minema, on adrenaliini juurdevool verre. Mida pingelisemaks ja stressirohkemaks muutub elu, seda suuremas koguses adrenaliini pumbatakse läbi keha. Tänapäeval ei ole see enam probleem, mis puudutaks vaid keskealisi või vanemaid täiskasvanuid nende mitmete kohustuste ja stressoritega, mida elu toob. Ka õpilased põlevad ülikooli ajal kiiremini läbi ning on sunnitud võtma vaba aasta või koolist täiesti ära tulema. Isegi meditsiiniõpilased valivad üha kõrgema stressitaseme tõttu residentuuri mitte minna.

Põhjus, miks stress ja adrenaliin on nii toksilised, seisneb selles, et need põhjustavad maksa suure ülekoormuse. Lisa sellele kõrge valgu- ja rasvasisaldusega toitumine, mis on tänapäeval ülipopulaarne ja normaalsuseks saanud, ning maks on veelgi suurema vaeva all. Ükskõik, kas sa oled täistaimsel toitumisel või armastad loomseid toiduaineid – kõrge valgusisaldusega toidud (mis on ühtlasi ka kõrge rasvasisaldusega), on maksa jaoks problemaatilised. Vahet pole, mis on rasva allikakas – loomne valk, soja, pähklid, avokaado, õli – liialt palju selle tarbimist koormab maksa.

Eriliselt problemaatiline on ketogeenne dieet. Miks? Kui sa oled nii kõrge valgu- ja rasvasisaldusega toitumisel, siis neerupealised ujutavad su vere adrenaliinist üle, et rasvasid lõhustada. Su maks vajab seda abi, sest sapp, mille töö on rasvu lõhustada, on nõrgenenud, kui maks on stressis. Kui neerupealised ei saada välja abijõudu, siis üleliigne rasv vereringes võib viia insuldi või südameatakini. See lisaadrenaliin, kuigi korrosiivne ja kahjustav, on su keha viis kaitsta sinu elu.

Maksa tervendamine

“Maksaravi” raamatus sukeldun ma mitmesse hädasse, mis maksa koormavad, ning kättesaadavatesse lahendustesse, mis aitavad taastada maksa tervise ning Maksa Kahjutekitajad välja ajada. Võtmesõna on järjepidevus; maksa toetamine küllusliku koguse puuviljade, roheliste lehtköögiviljade ja köögiviljadega – 0,5 liitrit puhast sellerimahla ja raskmetalli detox smuutit on kaks võimalust, mis võivad aidata sul protsessile vägeva alguse anda. “Maksaravi” raamatus jagan ma, kuidas täpsemalt saad sa oma maksa spetsiifiliste toitude ja toidulisandite abil aidata (kaasaarvatud lisandite soovituslikud kogused). Raamat sisaldab informatsiooni selle kohta, kuidas neid toite ja toidulisandeid parimate tulemuste saamiseks kasutada. Lisaks pakun ma sulle oma Maksa Päästva Hommikuse Puhastuse ja Maksa Päästva 3:6:9 Puhastuse, mis on elumuutvad tööriistad, kuidas maksa toetada ja puhastada. See ei ole selline maksa tervist käsitlev informatsioon, mida sa võiksid lugeda või kuulda teistest allikatest. See on kaugele edasi arenenud ja detailne informatsioon, mis võib tagasi tuua sinu maksa tervise ja aidata sul päriselt taastuda kümnetest sümptomitest ja haigusseisunditest.

Nende jaoks, kes juba on “Maksaravis” ja minu teistes raamatutes jagatud informatsiooni kasutama hakanud – maksa päästmine võtab aega, nii et ära tunne heitumust. See tähendab, et kaal võib mõnda aega jätkuvalt kasvada ka õigete asjade tegemise ajal, sest maks oli juba niivõrd suure koormuse all, et tal on vaja aega kohanemiseks ja tervenemiseks, enne kui kaal saab kaduma hakata.

Lisaks, kui meie maksas on istumas viirused, bakterid, toksilised raskmetallid nagu vask, alumiinium või elavhõbe, ning teised Maksa Kahjutekitajad, siis taastumise aeg pikeneb. See toimub tänu asjaolule, et kui meie maksad on rasvadest üle ujutatud ning meie sapp on nõrgenenud, siis viirused ja bakterid kasutavad ära seda immuunsüsteemi langust ning tugevnevad (sa saad lugeda “Maksaravi” või mõnda teist minu raamatut, et mõista, miks sul võivad need patogeenid maksas olla). Kui sa näiteks kannatasid teismelisena akne all ja jätkuvalt koged aeg-ajalt aknet perioodil, mil oled haigestunud või kui läheneb menstruatsioon, siis see on seetõttu, et aknet põhjustab streptokokk-bakter, mis jätkuvalt istub maksas, tekitades rohkem sümptomeid hiljem elus. Sama asi kehtib ka külmavillide ja HHV kohta. Teised viirused nagu Epstein-Barr (millel on üle 60 avastamata tüve), on samuti lokkamas, oodates õiget aega ja koormates maksa. Kõik need faktorid ja muugi, mida ma “Maksaravi” raamatus kirjeldan, mängivad suurt rolli sinu maksa seisundi kujundamises ning sümptomites ja haigustes, mis sul praegu on või tulevikus tekkida võivad.

Meie töö, seega, on oma maksa eest igapäevaselt hoolitseda sellisel viisil, nagu ta seda vajab. Siis tervened sa iga päev, isegi kui sa seda veel ei näe või ei tunne. See hõlmab endas rasva tarbimise vähendamist, ükskõik kas see tuleb taimsetest või loomsetest allikatest, et anda maksale puhkust, et ta saaks töötada teiste oluliste ülesannete kallal, selle asemel et tegeleda ainult rasvade töötlemisega. Lisaks hõlmab see tervislike kriitiliselt oluliste puhaste süsivesikute tarbimist (millest ma räägin “Maksaravis”), mida meie maks vajab, et taastada oma eluliselt tähtsad glükogeenivarud, et terveneda ja ennetada loendamatuid haigusi. On niivõrd oluline mõista, kuidas sinu keha töötab ja mida ta sinu käest vajab, et saaksid kaitsta iseennast ja endale kalleid inimesi nüüd ja tulevikus. Ma väga soovitan lugeda “Maksaravi” raamatut, et saaksid end väestada tõega ning saada eksperdiks selles osas, mida su keha vajab, et terveneda ja tunda end parimas vormis. Ma olen sinuga koos ja ma usun sinusse.

Rubriigid
Kõik Taskuhääling

Toidusõjad: Millisel poolel oled sina?

Tõlge Meditsiinimeediumi taskuhäälingust
“041: Food Wars: What Side Are You On?”
​

Kui paljud inimesed sinu elus kannatavad terviseprobleemide käes? On tõenäoline, et hoolimata sellest, kas nad näitavad seda välja või mitte, enamik neist kannatab. Ja on tõenäoline, et ka sina ise oled üks nende hulgast. Olgu probleemiks ärevus, depressioon, endometrioos, akne, ekseem, autoimmuunhaigused, probleemid kilpnäärmega, borrelioos, udune mõtlemine, väsimus, või ükskõik missugune muu sümptom või seisund – sa ei kannata selle käes üksi, kaugel sellest. Tervisesümptomitest on saanud uus normaalsus meie eludes. Aitab arvamismängudest. On aeg saada tõelised vastused. Tere tulemast Meditsiinimeediumi raadiosaatesse. Mina olen Anthony William.

Täna räägime toidusõdadest. Toidusõdade mõlemad pooled on saanud ajupesu. Samal ajal jäävad kõik endiselt haigeks. Ükskõik, missugust toiduga seotud uskumussüüsteemi keegi järgib – taimne toitumine, loomne toitumine või kõige söömine mõõdukalt – nad kasutavad teadust selleks, et rünnata igaüht, kes ei jaga nende uskumussüsteemi. Kõik võitlevad omavahel. Mõlemad pooled on sõjas. Ja nende tähelepanu ei ole sellel, mis päriselt kroonilisi haiguseid põhjustab.

Niipea, kui veganid (või inimesed, kes on täistaimsel toitumisel) jäävad haigeks, tavatsevad nad joosta tagasi loomsete toitude juurde. Kui inimesed, kes juba on loomsel toitumisel, haigestuvad, siis enamik neist tavatseb endiselt loomsele toitumisele truuks jääda ja lihtsalt otsida teisi põhjuseid, mis võiksid olla nende terviseprobleemide ja kannatuste taga.

Ei leidu väga palju vegan- või täistaimsel toitumisel olevaid peresid, milles lapsed sünnivad veganina ja selleks ka jäävad. Praktiliselt kõik inimesed siin planeedil kasvavad üles loomset valku sisalduval toitumisel, vähemalt mingisuguses vormis. Ja see on põhjus, miks on nii, et kui vegan- või täistaimsel toitumisel olevad inimesed jäävad haigeks, jooksevad nad lõpuks ikka loomse toidu juurde tagasi. Nad lähevad tagasi „juurte” juurde, kust nad tulid. Neil hakkab hirm. Tervisetöötajad, arstid ja pereliikmed hirmutavad neid. Ja ka nemad ise hirmutavad end mõtetega sellest, et äkki nende toitumises jääb midagi vajaka – midagi, mida nad saaksid loomsest valgust. Nad usuvad, et kindlasti on just loomsest valgust loobumine vastus, miks nad on haiged, mis sest, et selline oli nende toitumine juba varem, siis kui nende kõige esimesed sümptomid tekkisid.

Kui inimeste sümptomid vegan-toitumisel ei vähene, siis nad jooksevad tulistjalu tagasi: „Mul vist ikka on midagi puudu, äkki peaksin nüüd hakkama maksa sööma?!” Ja siis nad näevad videot sotsiaalmeedias või mõnda teksti, kus on öeldud, et nad peaksid kindlasti tarbima veise südant, sest see on koht, kus asuvad kõik toitained. Nüüd on nad kohe eriti segaduses ja otsivad parimaid veise südameid, mida tarbida.

Üks huvitav aspekt on see, et mõlemad – nii loomse kui taimse toitumise pooldajad – usuvad, et valk (proteiin) on võtmetähtsusega. Nii et kui miski läheb viltu või tekib ükskõik missugune terviseprobleem või nende vereanalüüsist tuvastatakse mingisugune toitainepuudus, siis nende esmane mõte on alati „valk”. Ja seda valgu-juttu korrutavad ka nende tervishoiutöötajad ja arstid. Nii nad arvavadki, et valk on vastus kõigele.

Osaliselt tuleneb see sellest, et inimesed on maast madalast valgu peal üles kasvatatud – juba ainuüksi selle sõna peal: valk. Inimesed võtavad üle vegan- või täistaimse toitumise vaid siis, kui keegi neid enesekindlalt veenab, et ka selles on piisavalt valku – mida seal on. Aga nii loomse kui taimse toidu pooldajaid ajupestakse uskuma, et kõik keerleb ümber valgu. „Valk” kõlab teaduslikult. Mõlemad pooled peavad uskuma, et nende toitumine – ükskõik mis nimi sel ka poleks, ükskõik kui uhke see ka poleks – põhineb teadusel ning et selles on piisavalt valku.

Mõlemaid pooli on ühtlasi ka ajupestud ja mõjutatud omavahel vastanduma. Algab kukevõitlus.

Enne veel, kui taimsed toitujad pöörduvad tagasi loomse toitumise juurde, puhkeb nendes võitlusvaim. Kõigepealt nad võitlevad vastu. Taimetoitlased ei vaata lihtsalt lihasööjate poole ja ütle: „Kuule, vaata – me ju oleme kõik haiged.” Selle asemel võtavad nad oma relvad välja. Nad leiavad omale sobivad relvad teadusuuringute vormis.

Mõlemad – nii pühendunud lihasööjad kui pühendunud veganid/taimetoitlased– kutsuvad end tänapäeval uurijateks (researchers). Nad veedavad palju aega Internetist informatsiooni otsides. Nad loobivad vastastikku üksteist artiklitega, mis tunduvad nende jaoks teaduslikud. Nad ütlevad: „See ketodieedi teadusuuring ütleb, et…” – kui see pole isegi päris teadusuuring vaid ainult küsitlus, vaatlus või teooria. See võib olla vaid teoreetiline ettekanne, mille koostaja võib olla ükskõik kes, ka keegi, kes on antud teemal väga vähese kogemuspagasiga.

Ja isegi kui viidatakse tõelisele kliinilisele uuringule, siis – kui mainekas see päriselt oli? Kes seda rahastas? Kas see hõlmas endas vaid käputäit kinnimakstud osalisi, kes olid samas vanusegrupis ja sarnase taustaga, keda vaadeldi vaid lühikese ajaperioodi vältel, viies tulemused suure üldistamise ja valestitõlgendamiseni? Kus see uuring tehti? Ja kas see üldse tehti?

Tegelikkus – asja tuum – on see, et mõlemad pooled on ajupestud. Neid on ajupestud usaldama teadust, mis seisab nende toitumise taga. Neid on ajupestud uskuma, et valgud on kõige olulisemad. Neid on ajupestud üksteisega vastasseisu astuma, võitlema.

Toidusõja mõlemaid pooli on ajupestud uskuma, et vahelduvpaastumine on tervislik, et kofeiin on hea, et toidule kvaliteetse soola lisamine on hea, et õunasiidriäädikas on hea. Mõlemaid pooli on ajupestud uskuma, et kõik probleemid on lahendatavad hingamisharjutuste või manifesteerimisega. Mõlemaid pooli on ajupestud uskuma, et šokolaad/kakao on taimne ravim, et see on tervisele hea.

Mõlemaid pooli on ajupestud uskuma, et nad ei põhjusta oma toitumisharjumustega üldse jäätmeid. See siin on üks väga hea: mõlemaid pooli on ajupestud uskuma, et just nende toitumiseelistused on jätkusuutlikud.

Mõlemaid pooli on mõjutatud alati jooksma tavameditsiini arsti juurde antibiootikumide järele niipea, kui nad haigeks jäävad. Mõlemaid pooli on ajupestud uskuma, et autoimmuunhaigused tekivad sellest, et keha ründab iseennast. Siin on veel üks „hea”: mõlemaid pooli on ajupestud uskuma, et nende geenid dikteerivad nende haiguseid.

Mõlemaid pooli ajupestakse puuvilja kartma. Lausa nii palju, et kui nad ühel hetkel siiski hakkavad uskuma, et puuvilja tohib natukene rohkem süüa, piisab vaid ühest „toidupolitseinikust”, kes ütleb, et puuvili on sulle halb, ja nad on jälle tagasi seal, kust nad alustasid.

Siin on minu „lemmik”: mõlemad pooled on B12-, raua- ja kaltsiumipuuduses, samal ajal kui mõlemaid pooli ajupestakse uskuma, et see oht puudutab ainult vegan- ja täistaimseid toitujaid ja mitte loomse toidu sööjaid. Mõlemad pooled muretsevad D-vitamiini puuduse pärast. Mõlemad pooled on D-vitamiini puuduses ja mõlemad pooled usuvad, et D-vitamiini megakogused lahendavad probleemi.

Mõlemad pooled usuvad hapendatud toidu kasulikkusesse. Mõlemad pooled usuvad, et kõik probleemid algavad soolestikust. Mõlemad pooled usuvad, et aju on tehtud rasvast ning et aju vajab rasva, et ellu jääda.

Siin on üks väga „hea”: mõlemad pooled usuvad, et kõik nende vereanalüüsid annavad täpseid tulemusi. Mõlemad pooled annavad teadmatusest liiga palju verd analüüsideks.

Mõlemad pooled usuvad, et töödeldud toitude tarbimine, halvad toitumisharjumused ning rasvased ja õlised toidud olid kõikide nende terviseprobleemide põhjuseks, enne kui nad oma toitumist muutsid. Kuigi tegelikkuses on seal veel nii palju muud olulist, mida mõista.

See on huvitav: mõned pooled usuvad, et nende toiduvalikud muudavad neid spirituaalselt valgustunuks. Ja minu lemmik: mõlemad pooled usuvad, et nad on teisest poolest erinevad, et nad on vastandid… aga nad ei ole.

Naljakas on see, et nad on sama pool. Samad uskumussüsteemid, nad käivad samades poodides toidu järel, ja ainus erinevus nende vahel on see, et üks sööb liha ja teine ei söö. Ja ikka nad sõdivad omavahel. Ja mõlemad pooled kasutavad vigast teadust, võltsteadust, alaarenenud teadust ja katkist teadust, et oma positsiooni kaitsta. Loomse toidu taga seisev teadus ei usu taimetoitlaste teadust; taimetoitluse taga seisev teadus ei usu loomse toidu teadust. Need teadusüksused on üksteise vastu pöördunud, ning klassikalise meditsiiniteaduse üksus ei toeta ühtki teadust, mida nii täistaimse kui loomse toitumise pooldajad välja käivad.

Ma kuulen seda juba praegu. Ma tean, et inimeste reaktsioon minu jutule on: „Ei, see pole tõsi, mina usun teadusesse ja minu teadus on HEA ja Suur Teadus usub minu väikest teadust! Ja minu teadus on palju olulisem kui taimetoitlaste teadus”. Samal ajal taimetoitlased väidavad: „Ei, minu teadus on olulisem kui sinu teadus! Just seda teadust tuleb uskuda. Meil ei ole vaja liha süüa.” Samal ajal lihasööjad: „Sul on vaja liha süüa!” Ning ometi need mõlemad on üks ja seesama asi.

Kõige tipuks, toidusõdades osalejad võtavad fookusesse ka emotsionaalse poole. Veganid ja täistaimse toidu pooldajad ütlevad loomse toidu pooldajatele, et nad tapavad loomi ja tapavad vihmametsi ning ei taipa, et loomadel on ka hinged ning et nad sunnivad oma lapsi surnud loomi sööma. Loomse toidu pooldajad ütlevad veganitele, et nad põhjustavad oma lastele alatoitumist, näljutavad neid valgust, ei valmista neid ette „päris eluks” ning ei lase neil tasakaalustatult toituda.

Ükskõik, mis toitumissüsteemi pooldaja keegi on, on see taimne või loomne toitumine või kõige söömine mõõdukalt, nad kasutavad teadusartikleid, et rünnata ükskõik keda, kes ei jaga nende uskumussüsteemi. See, et iga grupp suudab leida teadust, mis toetab nende positsiooni, ning asjaolu, et teadus jagab relvi mõlemale poolele, kes lahingut peavad, peaks panema meid kogu selle sõja küsitavuses kahtlema.

Samal ajal kõik võitlevad kogu aeg. Mõlemad pooled on sõjas ja nende pilk ei peatu sellel, mis päriselt põhjustab kroonilist haigust.

Kui mõni inimene – või tema laps – kogeb rünnakut või pealetungi terviseprobleemidelt, ning meditsiiniteadusel ei ole vastuseid ega suuda välja mõelda, miks see inimene haige on, siis mis iganes uskumussüsteemist see inimene ka täitunud poleks, tema usk hakkab murenema.

Selle inimese mis iganes toitumine või toitumisega seotud uskumussüsteem, trend, mis näib olevat teaduse või alternatiivteaduse poolt tõestatud, see kõik lihtsalt laguneb tükkideks. Pole vahet, MIS uuring või artikkel või trend see oli, millesse nad uskusid, mis neid veenis valima üht või teist poolt. Pole vahet, missugune sotsiaalmeedia-arst või raamat see oli, see kõik hakkab lahtuma, sest kui inimene jääb krooniliselt haigeks ja ta ei leia enam oma probleemile vastuseid, siis kõik laguneb koost.

Kui mõnda taimetoitlast ründab neuroloogiline borrelioos, hulgiskleroos, kroonilise väsimuse sündroom, ärevushäire, depressioon, kohutav udune mõtlemine, mõni jube seedeprobleem, vertiigo, surinad närvides, halb migreen, ATH, OCD, hulluksajav OCD, autoimmuunhaigus või toitumishäired, siis need häirivad seda inimest sedavõrd, et kõik kahtlused, mis neil veganluse või taimse toitumise kohta kunagi peas tagataustal hõljusid, hakkavad kasvama nagu umbrohi.

Tavaliselt võtavad kahtlused ruttu üle ja taaskord eksleb inimene teadmatuses. Ta hakkab jälle kõikjalt vastuseid otsima, täpselt nii nagu ta otsis neid alguses, kui ta otsis suunda liikumiseks ja otsustas proovida veganlust või täistaimset toitumist.

Mõned inimesed suudavad veel natuke aega kinni hoida. Nad hoiavad kinni veganluse uskumussüsteemidest ja neis on veel võitlusvaimu, kuigi nad on tagasi ekslejate hulgas. Nad võitlevad veel veganluse eest, kuigi on haiged ja käivad funktsionaalse meditsiini ja loodusravi arstide vahet; nad võitlevad seni, kuni perekonnaliige või sõber sütitab nendes selle tillukese kahtlusesädeme, mis kogu aeg oma hetke ootas. Ja kahtlus kasvab, kasvab üheks jubedaks õelaks koletiseks. Neist saavad ülejooksikud – nad muudavad oma toitumist, uskumussüsteemi ja… on taas omadega kaotsis.

Kui nad just ei leia Meditsiinimeediumi infot, siis nad ei tea, miks nad on haiged. Nad usuvad, et nende toitumine on põhjustanud nende haiguse. Pole ainult algaja viga arvata, et toitumine on põhjus, miks sa oled haige. See on juurdunud õpetus, juurdunud uskumussüsteem ka pikaajaliste toitumisega tegelejate seas.

Inimesed, kes pühenduvad oma toitumisega seotud uskumussüsteemidele, usuvad, et nende eelnev toitumine oli ainus põhjus, miks nad kogesid sümptomeid, selle asemel, et näha patogeene, raskmetalle ja toksilisi kemikaale kui sümptomite tõelist algpõhjust – see on Meditsiinimeediumi informatsiooni üks baasteadmistest.

Üks osa ajupesumehhanismist, mida kasutatakse, on siis, kui sümptomid esmalt tekivad ja välja löövad. Kui haigestuv inimene on parasjagu täistaimsel toitumisel, siis tema kukub sellesse lõksu, et hakkab uskuma, et ta haigestus seetõttu, et tema menüüs puudus loomne toit. Kui inimene jääb haigeks, olles juba loomsel toitumisel, siis tema jällegi ei pane kogu süüd oma toitumisele. Ta on palju avatum süüdistamaks teisi faktoreid nagu stress või rõõmu puudumine. Küll aga hakkab ta puuvilja kartma rohkem kui kunagi varem. Ta usub, et võib-olla on sellel spirituaalne või geneetiline põhjus, miks ta on haige.

Mõlema poole – taimsete toitujate ja loomsete toitujate – kõhualused on paljastatud.

Taimetoidu usku olijad hakkavad kartma toitainepuudust, sest neile on pikalt sisendatud kahtluseid, kas taimetoidust saab ikka kõik toitained kätte.

Mõlemad pooled on hirmutamisele vastuvõtlikud. Mõlemad pooled haigestuvad samasugustesse sümptomitesse ja seisunditesse. Mõlemad pooled – niipea, kui nad haigeks jäävad – hakkavad muretsema mikrobioomi pärast. Mõlemad pooled hakkavad muretsema soolestiku bakteriaalse ülekasvu, metabolismi, toitainepuuduste, Candida (pärmseene), lekkiva soole sündroomi, fruktoositalumatuse, histamiiniprobleemide, toiduallergiate, oksalaatide, geenimutatsioonide ja autoimmuunhaiguste pärast, või ka selle pärast, kas nad teevad piisavalt trenni.

Need kaks võitlevat poolt on üksteise kloonid. See on karussell, kus proovitakse leida tulemusi erinevate teooriate omavahel segamisest, kus kaldutakse ühe uskumuse juurest teise juurde, mängitakse arvamismänge. „Proovi seda, proovi toda, söö seda niimoodi, söö seda teistmoodi.” See mäng valdab sind, seni kuni su keha võitleb ajutiste tulemuste eest, võitleb oma elu eest. Ajutised tulemused ja ajutine kergendustunne võivad mõne inimese puhul aset leida, aga peatselt leiavad nad end taas arvamismängude keskelt. Need ei lõppe.

Osad neist praktikatest võivad tervenemist toetada, osad mitte. Sa ei saa kunagi kindel olla, mis on mis, kuna sa ei oska lugeda märguandeid ja sümptomeid, mida su keha sulle saadab. Sest ükskõik, kas sa usud taimsesse või loomsesse toitumisse, sa endiselt ei tea, miks sa päriselt haige oled. Mäng võib muudkui kesta ja kesta edasi. See võib lõppematult edasi kesta – 10, 20, 50 aastat – kuni inimene ükskord lõpuks väljapääsu leiab.

LÕPPSÕNA:

Sümptomist, seisundist või haigusest tervenemine ei tähenda, et me peame pooli valima.

Asi ei ole lihtsalt taimses toitumises, loomses toitumises või kõige söömises mõõdukuse piires.

Haigusest taastumine ei sõltu teadusuuringutest.

Meil võib olla see illusioon, kuid lõppude lõpuks on tervenemiseks vaja mõistmist,

et meid on kõik see aeg petetud, ninapidi veetud,

et meile on lambavillased silmaklapid ette pandud, meid on tüssatud.

Tervenemine vajab mõistmist, et kõiki pooli on jätkupidevalt lollitatud.

Kui sa lõpuks õpid mõistma, miks sa päriselt haigeks jäid, avaneb sinu ees uus võimalus.

Tunneli lõppu ilmub päriselt valgus ja meil on võimalik vabaneda tervisemuredest.

*

Disclaimer: Meditsiinimeediumi originaalteostes ilmunud infot varastatakse ja kasutatakse internetis ja sotsiaalmeedias esinevate arstide ning suunamudijate ja meditsiiniasutuste poolt. Meditsiinimeediumi infot ei ole kuni seniajani mitte kunagi suudetud meditsiiniteaduse poolt ümber lükata. Toimub hoopis vastupidine – tõestatakse vaid ära selle õigsus, seejärel varastatakse see informatsioon Meditsiinimeediumi teostest ja kasutatakse seda tava- ja alternatiivmeditsiini kogukondades. Meditsiinimeediumi informatsioon sillutab järjepidevalt teed meditsiiniteadusele, et nad mõistaksid kroonilisi haiguseid paremini.

Kui sa otsustad kasutada unikaalset ja originaalset Meditsiinimeediumi raamatutes, taskuhäälingus ja sotsiaalmeedias avaldatud sisu, siis palun viita tagasi originaalallikale, et anda ka teistele, kes seda informatsiooni näevad ja kuulevad, võimalus teada, kust see informatsioon pärit on, ning et neil oleks võimalus terveks saada ja nad ei peaks kulutama aastaid oma elust, otsides vastuseid – nagu on juhtunud nii paljude inimestega enne neid.

Meditsiinimeediumi informatsioon siin taskuhäälingus ei pärine katkisest teadusest, huvigruppidelt, erapoolikutest meditsiinirahastustest, hooletutest uuringutest, lobitöölistelt, kallutatud uskumussüsteemidest, salastatud nõuandjagruppidelt, kinnimakstud tervisepraktikutelt, trendikatest terviselõksudest ega segastest manipulatsioonidest.

Kuna kroonilised haigused on käesoleval ajal plahvatuslikult kasvanud, on vaja suuremat jõudu kui vaid meie siin all. On vaja abistavat kätt kõrgemalt.

Meditsiinimeediumi infol on tänavakrediiti. See on loendamatu arvu inimeste poolt tekkinud orgaaniline liikumine, kus inimesed üle terve planeedi end terveks ravivad. Siin on kõige rohkem tervenemislugusid päris inimestelt, kellele ei maksta oma loo rääkimise eest, kes jagavad oma elumuutvaid kogemusi selle kohta, kuidas nad suutsid tõusta tuhast ja leida täieliku tervenemise valguse, saada tagasi oma elu ja lõplikult terveneda, kui mitte miski muu tervisemaastikul ei suutnud kaalukausse tervenemise kasuks pöörata.

Selles taskuhäälingus kuuldud informatsioon ei pärine inimestelt. See pärineb ülalt, kõrgemast allikast – millesse iganes sa ka ei usuks, olgu see Jumal, Universum, Valgus või Looja, või isegi kui sa ei usu mitte millessegi – et me lihtsalt lendame sellel kivikamakal üheskoos läbi kosmose. Tea, et informatsioon siin taskuhäälingus on eraldiseisev kogu mürast, mida kuuled mujal, sest see tuleb teisest allikast. Allikast, mis on puhas, rikkumata, edasijõudnud, korrumpeerimata, originaalne, esmane – kõrgem allikas, Kaastunde Vaim.

Rubriigid
Kõik Terviseartikkel

Meditsiinimeediumi info soola kohta + boonusinfo kriitiliselt olulistest mikromineraalsooladest

Liver Rescue, lk 270

Maksa kahjutekitajad. Üleliigne soolakasutus

On sool hea või halb? Igal kümnendil näib see trend tervisemaailmas muutuvat. Tõene vastus on, et natukene tervislikku soola võib olla okei; veidikene meresoola või kvaliteetset kivisoola siin-seal on sinu maksa jaoks vastuvõetav. Näpuotsatäis neid soolasid sinu elus ei tee maksale haiget. Kuid kui me tarbime liialt palju soola, eriti vale soola, ja kui me oleme samal ajal kõrge rasvasisaldusega toitumisel, siis tuleb meil olla ettevaatlik. Rasvarakud tavatsevad soolasid endasse kapseldada ja sool omalt poolt viib rasvarakkudest vee välja. Kui rasvarakust vesi eemaldada, siis see denatureerub ja seda pole enam võimalik kehast, vereringest ega maksast lihtsasti eemaldada. Denatureerunud rasvarakud tavatsevad maksa kuhjuda – seega, mida rohkem soola on sinu toitumises, seda rohkem rasvarakke denatureerub ja talletub maksa.

Liigne sool viib vee välja ka sinu elunditest, lihastest ja näärmetest. Näiteks süda ja maks peavad endas säilitama teatava vee koguse ja liigne soolakasutus töötab sellele vastu. See viib vett välja ka ajust. Kuigi aju vajab naatriumit kui virgatsaine kemikaali, peab see naatrium tulema otse terviktoidu enda seest, mitte lisatud soolast. Praegusel ajal tervisemaailmas tihti aset leidev viga on lisada veele soola, arvates, et see on väga tervislik, kuigi see pole. Me peaksime oma toitude hulka lisama sellerit ja sellerimahla, kookosvett, spinatit, merevetikaid, sidruneid ja laime, sest nendes looduslikult esinev naatrium ei vii meie elunditest vett välja. See naatrium on tegelikult meie maksale väga hea, osalt seetõttu, et seesugune looduslik naatrium klammerdub toksiliste, ohtlike soolade külge, mis on pärit ebakvaliteetsest toidust, ja aitab need kehast välja viia, samal ajal asendades toksilised soolad ühe naatriumi alamgrupiga, mida maks väga vajab. Lisaks stabiliseerib looduslik naatrium vererõhku, tuues seda alla, kui see on liiga kõrge, ja viies üles, kui liiga madal, ning see ei denatureeri rasvarakke.

Nii nagu teisedki problemaatilised toidud, hakkavad ka toksilised soolad ja nende ladestused maksast koheselt lahkuma, kui sa vastavalt tegutsed. Need võivad maksast täielikult väljuda 90 päevaga.

Cleanse to heal, lk 68

Üleliigne sool

Tihti räägitakse meile, et sool meie toidulaual on tervislik, seni kuni see on kõrgekvaliteediline vorm nagu meresool või Himaalaja sool; seega, me võime neid muretult kasutada nii palju kui tahame, sest need on toitainerikkad, kõrge mineraalsusega soolad. Kuigi on tõsi, et need on toitainerikkad ja kõrgema mineraalisisaldusega soolad, takistavad need loodusest eraldatud soolad siiski kehal puhastumast. Need ei sisalda endas elujõudu, mida sisaldavad näiteks mineraalsoolad sellerimahlas. Sellerimahlas olev sool on üks naatriumisoolade alamgrupp (naatriumi kobarsoolad), mis hõljub hüdrobioaktviises vees. Üks naatriumi kobarsoolade paljusid ülesandeid on klammerduda toksiinide külge ja viia need kehast välja. Teine ülesanne on hävitada haigustekitajaid. See eriline naatrium, millest saad lähemalt lugeda Sellerimahla raamatust, on osa sellest, miks miljonid inimesed kogu maailmas tervenevad tänu sellerimahlale.

Tavalised soolad – kaasaarvatud meresool ja Himaalaja sool ja kõik teised soolad, mida peetakse toitainerikkaks – ei ole kehapuhastajad. Kui me neid tarbime, siis need viivad meie kehas vett välja nendest kohtadest, kus me vett vajame, suunates seda sinna, kus seda vaja pole, meid seeläbi dehüdreerides. See võib aegamisi marineerida meie elundeid täpselt nii nagu soola kasutatakse toitude marineerimiseks. Lisaks võib see põhjustada paistetust, veepeetust ja soovimatut kaalutõusu. Sool teeb need sümptomid ainult hullemaks. Vedelikupeetus on viimane asi, mida sa tahad, kui tegeled keha puhastamisega.

Näpuotsatäis kvaliteetset mere- või Himaalaja kivisoola, mille lisad kodus valmistatud retseptile, ei ole kõige murettekitavam asjaolu. Millega meil aga tuleb ette vaadata, on sool restoranitoitudes, eelvalmistatud ja -pakitud toitudes, ja võib-olla isegi meie sõprade ja pereliikmete kodustes roogades. Liiga palju soola võivad sisaldada isegi tipptasemel poetoidud nagu näiteks kuivatatud snäkid, mille on tootnud heatahtlik ja jätkusuutlik ettevõte ning mille turundamisel tuuakse välja pikk loetelu punkte toote kasulikkuse kohta.

„Lisa soola maitse järgi” on fraas, mida kasutatakse palju. Kõigil on vaba voli raputada roale nii palju soola, kui hing ihkab – tihti haaratakse soolatoosi järele, et raputada soola peale toidule, kus soola juba niigi on, võib-olla pärit mõnest pakendatud köögikastmest, mis samuti soola sisaldab. See tähendab, et enamik meie seast on harjunud tarbima liiga suures koguses soola, rohkem kui meie keha jaoks tervislik on, eriti puhastuse ajal.

Soolakogused, millega puutume kokku igapäevaelus – kogused, mida kasutatakse tarbijate õnnelikuks tegemiseks – viivad meie kehast vett välja. Taaskord, viimane asi, mida sa tahad kehapuhastuse ajal kogeda, on veepeetus koos kroonilise dehüdratsiooniga. Sool säilitab toksiine ja mürkaineid keha sees; see hoiab neist kinni ja kontsentreerib need meie elundite kudedesse, lükates hädavajaliku vee elunditest välja ja süvendades dehüdratsiooni üha rohkem, samal ajal kui vesi voolab ja takerdub kohtadesse, millest pole meile abi. Kui me oleme dehüdreeritud, siis on praktiliselt võimatu keha puhastada. Ja niikuinii on enamik inimesi igapäevaselt dehüdreerituna elanud juba aastaid. Lisaks häirib sool keha immuunsüsteemi tööd, eemaldades meie tapjarakkudest vett, takistades nende võimet patogeene üles leida ja hävitada.

Jällegi, me räägime soolast, mida lisatakse toidule. See on teine asi kui naatriumisoolade alamgrupp sellerimahlas, mis aitab meil puhastuda ja haigustekitajatega võidelda. Ka on see teine asi kui sool, mida leidub Atlandi merevetikates – see tähendab söödavaid merevetikaid nagu dulse ja kelp. Merevetikas erineb dehüdreeritud ookeaniveest (ehk meresoolast), sest merevetikas sisaldab looduslikult kontrollitud koguses ookeanisoola, mis on nii vetika sees kui ka, kuivatatud kujul, selle pinnal. Merevetikad on meile kasulikud, sest need püüavad kinni ja elimineerivad toksilisi raskmetalle ja radiatsiooni meie kehast, ning ka seetõttu, et nendes olev soolakogus ei ole nii suur, et seda protsessi takistada. Niisiis on erinevus lauasoola – isegi tippklassi lauasoola – ja tervendavates toitudes looduslikult esineva naatriumi vahel. Dulse raputamine salatile on täiesti teine asi kui iga päev mitme toidukorra sees soola tarbimine. Tükk merevetikat ei ole võrreldav selle soola kogusega, mis on vaid ühes pitsalõigus. Soolased on nii juust, kaste kui pitsapõhi, tehes sellest tõelise soolapommi – ja see sool ei tööta sinu tervise kasuks, nii nagu sellerimahlas või merevetikates olev sool töötab.

Seepärast on hea mõte teha lisatud soolast paus, kui proovid puhastuda. Ole ettevaatlik soolaga maitseainesegudes ja ka restoranides, paludes, et sinu toit valmistataks ilma soolata. Kui sa näed oma tervenemisega nii palju vaeva, siis pole mingit mõtet endale suurte soolakogustega kaikaid kodaratesse visata.

Brain Saver Protocols, Cleanses & Recipes lk 144

Aju reetvad toidud. Nr 18: Sool

Tervisemaailmast jääb meile mulje, et iga kord, kui me soola tarbime, lahkub see veidi aja pärast meie kehast. Nii et kui keegi naudib õhtusöögiks palju soolaseid toite, siis hiljem – kas samal õhtul või järgmisel päeval – kogu söödud sool urineeritakse välja. Tegelikkuses urineeritakse välja suurem osa soolast, aga mitte kogu sool. Märkimisväärne protsent soola hakkab talletuma sinu kehasse. Esimene koht, kuhu sool kogunema hakkab, on maks. See on meie kõige esmane kaitseliin, mis tähendab, et just maksa hakkavad soolaladestused kuhjuma. Lõpuks võivad soolaladestused koguneda ka ajju.

Kui me tarbime isegi kõige kõrgema kvaliteediga soola, siis meie keha reageerib sellele teistmoodi kui puuviljades, rohelistes lehtköögiviljades, ravimtaimedes, metsikutes toidutaimedes ja köögiviljades looduslikult esinevale naatriumile. Soolal, mida lisame oma toidule, on nii kõrge kontsentratsioonitase, et see viib soolašokini. Nii et sa ei saa soolast sellist kasu, nagu väidavad tervisekogukonnad. Selle kasutegurid ei ole keha jaoks lihtsasti omastatavad, sest keha kogeb ülesoolamist ohuna.

Sool tõmbab kudedest välja niiskuse. Kui sool pigistab elujõulisest rakust vee välja, siis sool uhutakse selle sama veega minema. Rakk suudab end õige pea uuesti hüdreerida ja taastada, isegi tunde hiljem. Ent kui kellegi elundites olevad rakud on juba eelnevalt teiste toksiinide ja haigustekitajate poolt kahjustada saanud ja too inimene tarbib palju soola, siis see sool võib hakata nendes piirkondades, kus leidub kahjustatud kude, kristalliseeruma ja kuhjuma. Seda seetõttu, et kui sool siseneb kahjustatud koesse – katkistesse rakkudesse, armkoesse, vigastatud veresoontesse – siis vett, mille sool neist kahjustunud kohtadest välja pigistab, ei ole piisavalt, et soola sellega minema uhtuda. Seega sool klammerdub paigale ja hakkab kristalliseeruma.

See tähendab, et kehasiseste vigastuste piirkondades, kaasaarvatud ajus, hakkavad kuhjuma soolaladestused. Soolaladestused võivad viia müstiliste valgete laikudeni aju MRT-s; need ladestused peegeldavad magnetresonantsi tagasi. Väikesed mikroinsuldid ja mikrotrombid ajus, millega paljud inimesed elavad, on haavatavad piirkonnad, kuhu soolaladestused kiiresti kuhjuvad, kui inimene liiga palju soola tarbib. Või kui kellelgi on veest tühjad ja nõrgestatud virgatsainete kemikaalid, siis võib naatrium kuhjuda nõrgestatud virgatsainete ümber. Kui kellelgi on kahjustatud, nõrgestatud närvirakud, siis ka sinna ümber võivad soolaladestused kuhjuda. Kui me oleme 20-30 aastat tarbinud soola suuremas koguses, kui me peaksime, siis võivad soolaladestused tekkida igal pool kehas, kaasaarvatud ajus. Me muutume üheks suureks soolalakukiviks. Sool kiirendab vananemisprotsessi.

Brain Saver Protocols, Cleanses & Recipes lk 136

Aju reetvad toidud. Nr 6: Äädikas

/…/ Meie vereringe ja seljaajuvedelik vajavad teatavat hulka elavat kasulikku naatriumi, mis on osa kriitiliselt vajalikust elektrolüütide kompleksist, mis hoiab meie aju ja keha elus. Näiteks on elav kasulik naatrium mõeldud täitma virgatsainete kemikaalide varusid, andma närvirakkudele jõudu juurde ja tugevdama igat ajurakku. Äädikas häirib seda tasakaalu, võttes naatriumi enda kontrolli alla ja sundides seda täitma äädika käsku. Äädikas pöörab kasuliku elusa naatriumi keha vastu, sundides naatriumit rakkudest vett välja viima, selle asemel, et elus naatrium saaks täita oma eesmärki ja aidata rakke niisutada.

Looduslikult esinev naatrium taimsetest allikatest ei sisalda endas sõnumit ega informatsiooni, mis paneks selle rakkude vastu pöörduma ja neist vett välja suruma. Ainult toidule lisatav sool (kaasaarvatud tervislikumad soolad nagu meresool või kivisool) on olemuselt vett väljutav. Äädikas muudab isegi puuviljades, rohelistes lehtköögiviljades, ravimtaimedes, metsikutes toidutaimedes ja köögiviljades looduslikult esinevad mikromineraalide soolad väikesteks biorelvadeks. Äädikas sisalduv äädikhape kinnitab end naatriumi külge ega lase tal teha seda, mida ta peaks tegema. Kui naatriumi külge klammerdunud äädikhape siseneb rakku, siis on rakud sunnitud vedelikku väljutama, dehüdreerides niiviisi aju – seda põhimõtteliselt marineerides.

Muide, äädikas koos lisatud soolaga on isegi veel dehüdreerivam – ja harva naudib keegi äädikat ilma lisatud soolata. Sool on traditsiooniliselt igas retseptis, kus on äädikas.

Brain Saver lk 112

Mikromineraalsoolade puudus

Veel üks meie ajufunktsiooni oluline osa on elektrijuhid. Sinu ajus täidavad nende rolli elektrolüüdid, ja mikromineraalide soolad on nende elektrolüütide ehituskivid. Mikromineraalide soolad moodustavad seega osa sinu aju suurest vundamendist. Mikromineraalid ajus on olulisemad kui asendamatud rasvhapped. Ilma mikromineraalsooladeta ei saa elekter sinu ajukudet läbida. (Ära aja mikromineraalsooli segi tavalise soola lisamisega toidule. Sellest peagi lähemalt.)

Mitte kõik elektrolüüdid ei ole ühesugused. Ajutised elektrolüüdid kasutatakse kiiresti ära, need hajuvad ja kaovad, liikudes ajust välja või aurustudes elektrivoolu tagajärjel. Need tulevad-ja-minevad elektrolüüdid koosnevad makromineraalidest nagu kaalium, magneesium ja naatrium. Peale selle on olemas aluselektrolüüdid: kauem vastupidavad elektrolüüdid, mis püsivad omal kohal. Nende aluselektrolüütide ehituskivideks on mikromineraalide soolad, mis aitavad virgatsainetele klammerdudes ära hoida nende dehüdratsiooni. Need elektrolüüdid ei põhjusta ekstreemset ja plahvatuslikku kuumenemist. Need aitavad virgatsainetel kuumust tagasi peegeldada nagu kilbid. Samuti ei tarvitata neid mikromineraalsooladest koosnevaid elektrolüüte hetkega ära. Need suudavad jääda aktiivseks pikema aja jooksul.

Aju elektriimpulsid saavad katkematult liikuda vaid siis, kui on tagatud pidev elektrolüütide ja mikromineraalsoolade juurdevool. Kui mõnes aju piirkonnas puuduvad elektrolüüdid ja mikromineraalsoolad täielikult, siis selles piirkonnas hakkab aju elektrilaeng tugevalt vähenema. Selle tagajärjel võib inimene äkitselt keset juttu unustada oma mõtte. Mõte oli olemas, aga nüüd tundub, nagu see oleks kuskile aju tagasoppi kadunud ja inimene proovib seda taastada.

Ajurakud erinevad kõikidest teistest keha rakkudest. Aju närvirakud erinevad kõikidest teistest keha närvirakkudest. Need vajavad külluslikus koguses mikromineraalsoolasid, et oma tööd teha. Teised närvirakud kehas ei vaja niivõrd palju mikromineraale.

Pea meeles, et sool ei ole sama, mis biokättesaadavad mikromineraalsoolad, mille külge kinnituvad ka teised mineraalid. Tavalise soola tarvitamine sarnaneb töödeldud suhkru tarvitamisega. Töödeldud suhkur ei ole õiget sorti suhkur, mida aju vajab; sealt on puudu suurem osa selle mineraalisisaldusest ja kehas muutub see hoopis millekski muuks. Sama lugu on töödeldud soolaga. Selles sisalduvat naatriumi ei ümbritse mikromineraalide struktuur, nii et kehasse sisenemisel tekib veepuudus, selle asemel, et varustada aju sellega, mida ta vajab.

Kivisool ja meresool ei ravi välja mikromineraalide defitsiiti. Kui keegi otsustab soola tarbida, siis need on paremad valikud kui tavaline lauasool. Kuid siiski, nende soolade koostis on muutunud, sest need on isoleeritud ja eraldatud oma looduslikust keskkonnast. Need soolad on liiga kontsentreeritud. Ookeanisool (meresool) näiteks on muutunud, sest see eemaldati oma veelahusest. Kuigi ookeanisoolas on rohkem mineraale kui klassikalises lauasoolas, mis on täiesti paljaks kooritud, ei ole selles ikkagi adekvaatset kogust mineraale, sest see on ookeanist eemaldatud. Pealegi põhjustab meresoola ja kivisoola kontsentratsioon kehasse sisenemisel soolašoki. Soolašokk on hoiatussignaal kehale probleemist ja see muudab mikromineraalid kivi- ja meresoolas kehvemini omastatavaks. Parimaid, kõige kõrgema omastavusega mineraalsooli saame me tervendavatest allikatest nagu näiteks sidrunid ja sellerimahl.

Virgatsainete hormoonid vajavad mikromineraale, et olla täielikud. Nad töötavad külg külje kõrval. Mikromineraalide puudus ajus võib põhjustada mis tahes tüüpi sümptomi või haigusseisundi ajutist ägenemist, kui elekter läbib ajukoes olevaid ebaühtlaseid kohti, mis on mikromineraalide puuduses. Need ebaühtlused on osa elektrivoogude kiirteest ajus, kus elektrilisus tuhmub. See põhjustab korrapäratut elektrivoogu, mis võib inimesele raskusi põhjustada, olgu selleks informatsiooni vastuvõtmine või hoopis iseenda väljendamine, informatsiooni edastamine suuliselt või hoopis kirjalikult. Toksilised raskmetallid ja viiruslikud närvimürgid ajus süvendavad mikromineraalipuuduse mõju veelgi.

Mida vähem mikromineraale on ajus, seda kuumemaks muutub ajukude – sest jällegi, mikromineraalid kaitsevad ajukude. Mikromineraalid kontrollivad aju soojust, samal ajal kui glükoos jahutab aju maha. Kui kellelgi on tugev mikromineraalsoolade vaegus ja seeläbi ka elektrolüütide vaegus, siis võib tunduda, justkui liiga kõvasti mõtlemine põhjustaks valu. Seda seetõttu, et elektrivoolu radade läheduses asuvad ajurakud kuumenevad informatsiooni ülekandest liiga üle, kuna nendes piirkondades pole mikromineraale, mis aju kuumust taltsutaks. Seesugune elektrivoolu radade ülekuumenemine võib viia olukorrani, kus mõni inimene proovib olukorda leevendada sellega, et mõtleb vähem, lülitub välja. Ent siis jahtub ajukude rohkem kui peaks, sest kui on mikromineraalide vaegus, siis aju ei suuda kuumust reguleerida kummalgi suunal. Ajukude liigub ülemäärasest kuumenemisest ülemäärase jahtumiseni, isegi kui mõtted on endiselt kõrgendatult aktiivsed või intensiivsed, ajal mil inimene proovib end välja lülitada. Aju kuumuse kõikumine võib kutsuda esile kõikumised selge mõtlemise ja ebaselge mõtlemise vahel, tekitades kord tunde, et inimene peab liiga kõvasti mõtlema ja siis jällegi, proovides üldse mitte mõelda, väljalülitamise tunde. Üleliigne kuumenemine ja jahutamine võtab elektrivõrgustikust energiat ära, põhimõtteliselt ajult energiat ära võttes.

Sama protsess toimib teistmoodi, kui inimesel on ajus piisavalt palju mikromineraale ja ta otsustab oma mõtteid vaigistada. Kuna mikromineraalide soolad on olemas ja aitavad aju kuumust reguleerida, ei kogu see inimene drastilist kõikumist, mis viib liigse mahajahtumiseni. Need inimesed suudavad oma mõtteid kergemini reguleerida.

Rubriigid
Kõik Raadiosaated Taskuhääling

Elavhõbe kalas ja kalaõlis: kuhu läheb elavhõbe?

Tõlge Meditsiinimeediumi taskuhäälingust
"045: Mercury In Fish & Fish Oil: Where Does The Mercury Go"

Kuula originaali
PDF

Kui paljud inimesed sinu elus kannatavad terviseprobleemide käes? On tõenäoline, et hoolimata sellest, kas nad näitavad seda välja või mitte, enamik neist kannatab. Ja on tõenäoline, et ka sina ise oled üks nendest. Olgu probleemiks ärevus, depressioon, endometrioos, akne, ekseem, autoimmuunhaigused, probleemid kilpnäärmega, borrelioos, udune mõtlemine, väsimus, või ükskõik missugune muu sümptom või seisund – sa ei kannata selle käes üksi, kaugel sellest. Tervisesümptomitest on saanud uus normaalsus meie eludes. Aitab arvamismängudest. On aeg saada tõelised vastused. Tere tulemast Meditsiinimeediumi raadiosaatesse. Mina olen Anthony William.

Täna räägime elavhõbedast ja teistest saasteainetest kalas. Vahest oled sinagi kalasööja? Kas sa leiad end vahel mõtlemas sellele, kui palju kala tohib süüa? Ja mis siis, kui sa oled lapseootel või toidad parasjagu rinnaga? Või kui sa soovid rasestuda? Kas on ohutu süüa suurt kogust kala, eriti sellist, milles on kõrge õlisisaldus? Ja mis lugu on kalaõliga? Kui palju inimesi tarbib kalaõli toidulisandit? Miks on kala probleemne ja miks soovitatakse optimaalse tervise säilitamiseks süüa kala kaks korda nädalas? Miks ei soovitata seda süüa iga päev? Või isegi kaks korda päevas, seitse päeva nädalas? Mis ometi võiks valesti minna?

Kinnita turvavöö – täna läheme kaladega ujuma.

Ookean sisaldab tohutul hulgal mikromineraale. Ookeanivesi on mikromineraalidest pungil. Ookean on elus – vibreeriv ja elust pakatav. See on täidetud elava energiaga, mida loovad ookeani mikromineraalid. Kui sa kogud meresoola, ei ole see pelgalt naatrium. See on naatrium, millega on segunenud külluslik kogus mikromineraale.

Ookeanimineraalid on elus. Kui sa ookeanis ujud, kastad end ookeanivette, siis see on maandav. Sellel on põhjus – ookean on elav jõuväli, ta on energeetiliselt elus. Mikromineraalid on maandavad. Kui sa astud ookeanivette ja hakkad ujuma, siis mineraalide maandav jõud hakkab lahustama kehas olevat negatiivset energiat.

Negatiivset energiat põhjustab kaos. Kõrgendatud stress, kui keegi kogeb raskuseid, katsumusi, seisab paljuga silmitsi. Kui kellegi elus on suur hulk toksilisi vastasseise – vaimsed rünnakud, vaimsed rünnakud teistelt inimestelt, ja ka tavalised rünnakud teistelt inimestelt. Nõudmised, kohustused, tingimused, mis teised inimesed nende peale on pannud.

Kõige selle mõju hakkab lahustuma juba pelgalt siis, kui sa kõnnid vees. See on nagu püha veega ristimine. Kui sa astud vette, siis tundub, justkui kõik patud lahustuksid. Kõik, millega sa silmitsi seisad – stress, raskused, probleemid – hakkab momentaalselt minema hajuma. Vähemalt selleks hetkeks. Miks see nii on? Sest mikromineraalid elava vee sees teevad su kehale šokiravi.

Ja kui sa sukeldud üleni vette, kui sa ujud vee pinnal või hoiad end püstises asendis ookeanis, siis sa oled ümbritsetud ookeaniveest ja kõigist neist mikromineraalidest, ning juhtub midagi, mis on tõeline ime: see kõik võetakse sinust ära. Sind neutraliseeritakse – ookeani maandavad jõud neutraliseerivad sinus oleva negatiivse energia.

Sinuga koos selles vees on midagi veel. Need ei ole mikromineraalid. Need on toksilised raskmetallid. Kui ookeanivesi sisaldab toksilisi raskmetalle ja need puutuvad vastu su keha, siis kõik mikromineraalid ookeanivees aitavad seda samal ajal neutraliseerida. Elavhõbedat ja teisi toksilisi raskmetalle.

Toksilised raskmetallid ja mikromineraalid ei sobi kokku. Üks nendest elatub kaosest (jah, arvasid õigesti, see on elavhõbe) ja teine on maandav, neutraliseeriv (jah – mikromineraalid). Elavhõbe on hävitav, kaost külvav, kuna see on industrialiseeritud, töödeldud. Seda kaevandati, seejärel töödeldi ning lasti tagasi meie ookeanidesse ja teistesse veekogudesse. Mikromineraalid aga on loomulikud, neid ei ole töödeldud. Nad on elavad – osa elusast maast, veest, ookeanist.

Elavhõbe ja looduslikult ookeanis esinevad mikromineraalid ei tööta samal sagedusel, samal laengul. Nad ei ole sõbrad.

Elavhõbe on radikaalne industrialiseeritud toksiin. See on häiriv, maandust hävitav. See on vaba radikaal, mis muudab elektrisagedust – seda elektrisagedust, mis on nii ookeani elusas vees kui ka meie kehades. Kus iganes elavhõbe ka poleks – õhus, ookeanis või meie kehas – on see vaba radikaal, kurjategija, mis teeb meile viga.

Mis juhtub, kui elavhõbe jõuab kala sisse? Kuhu see läheb?

Kalad sünnivad ookeanis, nad on täidetud mikromineraalidega. Aga samal ajal on nad täidetud ka toksiliste raskmetallidega nagu elavhõbe. Toksilised raskmetallid on industrialiseeritud, metsikud, hävitava olemusega mineraalid.

Kuid kala kehas tekib konflikt – metallide, nagu elavhõbe, ja mikromineraalide vahel. Nad põrkuvad kokku, astuvad omavahel lahingusse, võitlevad teineteisega. Nad on konfliktis. Mikromineraalid ja kalades olevad raskmetallid ei saa kokku seguneda. Nad peaksid suutma ühiselt koos eksisteerida, koos toimida. Kõik erinevad mikromineraalid suudavad omavahel seguneda, koostööd teha. Aga nad ei suuda koostööd teha elavhõbedaga – tööstusliku, agressiivse, ebaloomuliku metalliga.

Selle asemel toimub kala sees olevate mikromineraalide ja metallide vahel hoopis reaktsioon. See reaktsioon paneb mikromineraalid tõmbuma kala lihaskoesse, samal ajal kui elavhõbe ja teised toksilised raskmetallid liiguvad kala õlikihti, rasvarakkudesse. Selle tagajärjel kaotab kalaõli kõik mineraalid, kuigi see ei peaks nii olema. Kalaõli ja kalarasv peaksid olema kõrge mikromineraalide tasemega.

Kuna toksilised raskmetallid on ebaloomulikud (denatured), kuna neid on töödeldud, siis nad võtavad teistsuguse kuju. Metallid ei ole ühtlase kujuga, need on tegelikult sakilised, okkalised, hävitava ja ebaloomuliku kujuga. Ja kui ookeanis ujuvad ebaloomuliku kujuga elavhõbedaosakesed sisenevad kalasse, siis need läbistavad end õli sisse ja jäävad sinna kinni. Toksilised raskmetallid jõuavad palju vähem tõenäoliselt kala lihsaskoesse, sest seal on mikromineraalid. Mikromineraalid ei saa minna õlikihti, sest seal on okkalised tööstuslikud metallid. Toimub eraldamisprotsess, sest need kumbki ei suuda koos elada, omavahel ühineda.

Tulemusena lõpetab suurem osa toksilisi raskmetalle kalaõlis. Suurem vähemus lõpetab lihaskoes. Ja vastavalt suurem osa mikromineraale lõpetab lihaskoes ning väiksem osa kalaõlis. Laias laastus saab öelda, et kalaõlis elavad toksilised raskmetallid koos elavhõbedaga, ja seda kontsentreeritud kujul. Ning kuna kalaõlis olev elavhõbe peletab eemale kõik mikromineraalid, siis see tähendab, et kalaõli on täielikus toitainevaeguses. Õli imab endasse kogu toksilise rämpsu – erinevad toksilised kemikaalid, saaste, erinevat sorti metallid ja elavhõbeda. See on see koht, kus ookeanis olevad raskmetallid muudavad looduse enda ebaloomulikuks (denatures nature). Ja see on probleem, sest kalas olev õli ja rasv peaksid olema tulvil mikromineraale, aga need ei ole.

Milleni me nüüd jõuame?

Kala söömiseni. Praktiliselt kõik inimesed söövad kala. Mõned ei söö, aga suurem osa planeedil olevatest inimestest armastab kala süüa.

Aga kui sa kuulatad, siis sa kuuled – see on nagu sosin tuules: “ole ettevaatlik rasvase kalaga! Ole ettevaatlik kõrge õlisisaldusega kala süües!” Miks? Mis on rasvases kalas nii halba, miks ma pean lõpetama selle söömise? Ja oota, ma olen lapseootel, ent ma ei tohi kala süüa? Mu arst ütleb, et ma väldiksin rasvast kala. Aga miks?

Esiteks, arstid on mures elavhõbeda pärast. Aga nad ei tea, miks elavhõbe just õlisse kuhjub. Vähem õline kala tähendab väiksemat elavhõbeda kontsentratsiooni. Huvitav. Ma ei ütle, et elavhõbe ei jõua üldse kala lihaskoesse – ikka jõuab, mõningas koguses. Aga siiski, mida vähem õli ja rasva kalas on, seda vähem on elavhõbedat. Kuidas see siis nii on? Kas elavhõbe läheb vähem õlisest kalast lihtsalt teisest otsast välja? Jah – läheb küll.

Nagu me ennist rääkisime, siis mikromineraalide ja raskmetallide vahel tekib konflikt. Mikromineraalid tõukavad elavhõbedat eemale. Kogu õli ja rasv kalas kuhjub elavhõbedaga üle. Kui kala on väherasvane, siis elavhõbedal pole kuhugi minna. Vaid väike osa jääb lihaskoesse, suurem osa elavhõbedast väljub kala kehast, sest lihases olev mikromineraalide kogus tõukab elavhõbeda eemale – energeetiliselt peletab selle eemale.

Kui sa oled keegi, kes tahab kala süüa, ja sa tahad justnimelt rasvast kala, siis vali söögiks väiksemad kalad. Vähem õli tähendab vähem võimalikku elavhõbedat, mis sinu kehasse jõuab. Väikesed kalad on noored, neisse ei ole veel nii palju elavhõbedat kuhjunud. Sardiinid, makrell, anšoovised – need on väiksemad rasvased kalad. Need kalad ei ole kindlasti elavhõbedast vabad – see ei ole võimalik, mingit elavhõbedat nad ikka sisaldavad, aga vähem kui suured rasvased kalad.

Hiljuti ma nägin tuunikala, mida reklaamiti kui “elavhõbedavaba tuunikala”. Mõtlesin endamisi: misasja?! Ja vangutasin pead. See ei olnud elavhõbedavaba. See pole võimalik. Ma ei tea, mis planeedilt see tuunikala tuli, aga igatahes ei saanud see tulla planeet Maalt, kui see elavhõbedast vaba oli. Aga kuna see tuli planeet Maalt, siis see ei olnud elavhõbedast vaba.

Elavhõbe on meie kehadele hävitav, põhjustades suurel hulgal erinevaid vaimse tervise sümptomeid. Kui kellegi ajus on palju elavhõbedat, siis seal võib tõesti igasuguseid asju valesti minna. Ja kui elavhõbe on meie kehades, siis see on toiduks patogeenidele – viirustele nagu EBV, vöötohatis, tsütomegaloviirus, HSV, HSV, HHV6, HHV7 ja see nimekiri läheb veel edasi. Elavhõbe toidab pisikuid. Viirused armastavad elavhõbedat. Nad söövad seda ja hiljem väljutavad teisest otsast – nõnda saab sellest toksiline jääkaine, metüül-elavhõbe, mis on närvimürk. Siis tekib neuroloogiline väsimus, tekib krooniline haigus.

Peale selle, elavhõbe oksüdeerub meie kehades. Nii et kui meie ajus leidub elavhõbedat, siis aegamisi see oksüdeerub ning paneb aluse dementsuse ja Alzheimeri sümptomitele.

Kui me sööme kala, milles on õli ja rasva koos nende sees peituva elavhõbedaga, siis see elavhõbedaga täidetud õli ja rasv lähevad meie kehasse. Elavhõbe tunneb rasva läbi ja lõhki. Ta on elanud kala rasvas. Elavhõbe liigub lihtsa vaevaga kalaõlist üle sinu kehas olevasse rasvkoesse ning jääb sinna pidama. Meie keharasv paneb elavhõbeda kiiresti oksüdeeruma. Elavhõbe istub rasvkoes ning hakkab oksüdeeruma, roostetama ja lekkima.

ATH, tähelepanuhäired, bipolaarne häire, OCD on vaid mõned näited sellest, mida elavhõbe (ja teised toksilised raskmetalid) põhjustavad.

Mis mind puudutab, siis minul igatahes kaob tahtmine kalaõli toidulisandit võtta. Ma ei ole mitte kunagi seda võtnudki, aga tõsiselt – kui ma lihtsalt kuulan seda informatsiooni, siis see kõik ütleb mulle: ära tarbi kalaõli. Ent inimesed võtavad iga päev kalaõli toidulisandeid. Leidub rasedaid naisi, kes iga päev kalaõli tarbivad.

Kui sa neelad alla kalaõli kapsli, siis tegelikult neelad sa alla õlis oleva kontsentreeritud koguse elavhõbedat. Kui elavhõbe on millestki “eemaldatud”, siis see muutub hoopis teisel viisil tugevamaks. Inimesed usuvad, et kalaõli on elavhõbedavaba, sest ettevõtted töötlevad kalaõli ja eemaldavad selle käigus õlist kõik raskmetallid, kogu elavhõbeda. Aga see on võimatu. Mida nad teevad, on see, et nad küll eemaldavad elavhõbeda, aga nad jätavad maha elavhõbeda essentsi (eetri). See on homöopaatiline protsess, mis loob võimsa metüül-elavhõbeda. Seesugune metüül-elavhõbe siseneb organitesse ja ajju palju kiiremini.

See on erinev asi kui elavhõbeda eemaldamine inimkehast, elavast kehast, mis sisaldab mikromineraale. Kui sa kehast õigel viisil elavhõbedat eemaldad, siis elavhõbe, mis kehasse alles jääb, muutub üha nõrgemaks ja nõrgemaks. Sest inimkeha on mikromineraalidest koosnev elus keha. Mida rohkem elavhõbedat meie luudesse, ajju, põrna, maksa ja kõhunäärmesse kuhjunud on, seda suurem on tasakaalutus kehas ja seda rohkem kahju tekib keha kudedele ja kehafunktsioonidele.

Elavhõbe on takistus. Kui me oma kehast elavhõbeda eemaldame, siis meie sagedus muutub. Meie energiaväli saab ennast taastada. Mikromineraalid meie organites ja veres muutuvad tugevamaks, samal ajal kui elavhõbe muutub nõrgemaks. Selline vahetumine toimub ainult elusas kehas. Elus keha on erinev asi surnud kala sees olevast õlist.

Et rohkem teada saada, loe Meditsiinimeediumi “Ajupäästjat”.

 

Elavad sõnad Kaastunde Vaimult:

Olen näljane. Mida süüa?

Mulle meeldiks kostitada end kalaga,

aga ma olen täielikus teadmatuses, et Elavhõbedamees

andis inimkonnale alatu löögi allapoole vööd.

On vast lugu, Elavhõbedamehel ei ole hinge.

Aga mis sellest? Mulle meeldib mu kala rasvases taignas.

Miks ma peaksin hirmu tundma õlise kala ees?

Kuid rase naine võiks olla teadlik.

Imikud peaksid olema vabad ähvardavast elavhõbedast, mis lootesse siseneb.

Ma soovin, et Maa oleks puhas…

Huvitav, mida Jumal sellest arvab? Ja Jeesus?

Inimesed hävitamas meie ookeane… Kuidas me anname alla selle planeedi osas

ja kaotame pühendumuse?

Meil tuleb kaitsta oma ookeane.

 

Disclaimer: Meditsiinimeediumi originaalteostes ilmunud infot varastatakse ja kasutatakse internetis ja sotsiaalmeedias esinevate arstide ning suunamudijate ja meditsiiniasutuste poolt. Meditsiinimeediumi infot ei ole kuni seniajani mitte kunagi suudetud meditsiiniteaduse poolt ümber lükata. Toimub hoopis vastupidine – tõestatakse vaid ära selle õigsus, seejärel varastatakse see informatsioon Meditsiinimeediumi teostest ja kasutatakse seda tava- ja alternatiivmeditsiini kogukondades. Meditsiinimeediumi informatsioon sillutab järjepidevalt teed meditsiiniteadusele, et nad mõistaksid kroonilisi haiguseid paremini.

Kui sa otsustad kasutada unikaalset ja originaalset Meditsiinimeediumi raamatutes, taskuhäälingus ja sotsiaalmeedias avaldatud sisu, siis palun viita tagasi originaalallikale, et anda ka teistele, kes seda informatsiooni näevad ja kuulevad, võimalus teada, kust see informatsioon pärit on, ning et neil oleks võimalus terveks saada ja nad ei peaks kulutama aastaid oma elust, otsides vastuseid – nagu on juhtunud nii paljude inimestega enne neid.

Meditsiinimeediumi informatsioon siin taskuhäälingus ei pärine katkisest teadusest, huvigruppidelt, erapoolikutest meditsiinirahastustest, hooletutest uuringutest, lobitöölistelt, kallutatud uskumussüsteemidest, salastatud nõuandjagruppidelt, kinnimakstud tervisepraktikutelt, trendikatest terviselõksudest ega segastest manipulatsioonidest.

Kuna kroonilised haigused on käesoleval ajal plahvatuslikult kasvanud, on vaja suuremat jõudu kui vaid meie siin all. On vaja abistavat kätt kõrgemalt.

Meditsiinimeediumi infol on tänavakrediiti. See on loendamatu arvu inimeste poolt tekkinud orgaaniline liikumine, kus inimesed üle terve planeedi end terveks ravivad. Siin on kõige rohkem tervenemislugusid päris inimestelt, kellele ei maksta oma loo rääkimise eest, kes jagavad oma elumuutvaid kogemusi selle kohta, kuidas nad suutsid tõusta tuhast ja leida täieliku tervenemise valguse, saada tagasi oma elu ja lõplikult terveneda, kui mitte miski muu tervisemaastikul ei suutnud kaalukausse tervenemise kasuks pöörata.

Selles taskuhäälingus kuuldud informatsioon ei pärine inimestelt. See pärineb ülalt, kõrgemast allikast – millesse iganes sa ka ei usuks, olgu see Jumal, Universum, Valgus või Looja, või isegi kui sa ei usu mitte millessegi – et me lihtsalt lendame sellel kivikamakal üheskoos läbi kosmose. Tea, et informatsioon siin taskuhäälingus on eraldiseisev kogu mürast, mida kuuled mujal, sest see tuleb teisest allikast. Allikast, mis on puhas, rikkumata, edasijõudnud, korrumpeerimata, originaalne, esmane – kõrgem allikas, Kaastunde Vaim.