Elavhõbe kalas ja kalaõlis: kuhu läheb elavhõbe?

Kui paljud inimesed sinu elus kannatavad terviseprobleemide käes? On tõenäoline, et hoolimata sellest, kas nad näitavad seda välja või mitte, enamik neist kannatab. Ja on tõenäoline, et ka sina ise oled üks nendest. Olgu probleemiks ärevus, depressioon, endometrioos, akne, ekseem, autoimmuunhaigused, probleemid kilpnäärmega, borrelioos, udune mõtlemine, väsimus, või ükskõik missugune muu sümptom või seisund – sa ei kannata selle käes üksi, kaugel sellest. Tervisesümptomitest on saanud uus normaalsus meie eludes. Aitab arvamismängudest. On aeg saada tõelised vastused. Tere tulemast Meditsiinimeediumi raadiosaatesse. Mina olen Anthony William.

Täna räägime elavhõbedast ja teistest saasteainetest kalas. Vahest oled sinagi kalasööja? Kas sa leiad end vahel mõtlemas sellele, kui palju kala tohib süüa? Ja mis siis, kui sa oled lapseootel või toidad parasjagu rinnaga? Või kui sa soovid rasestuda? Kas on ohutu süüa suurt kogust kala, eriti sellist, milles on kõrge õlisisaldus? Ja mis lugu on kalaõliga? Kui palju inimesi tarbib kalaõli toidulisandit? Miks on kala probleemne ja miks soovitatakse optimaalse tervise säilitamiseks süüa kala kaks korda nädalas? Miks ei soovitata seda süüa iga päev? Või isegi kaks korda päevas, seitse päeva nädalas? Mis ometi võiks valesti minna?

Kinnita turvavöö – täna läheme kaladega ujuma.

Ookean sisaldab tohutul hulgal mikromineraale. Ookeanivesi on mikromineraalidest pungil. Ookean on elus – vibreeriv ja elust pakatav. See on täidetud elava energiaga, mida loovad ookeani mikromineraalid. Kui sa kogud meresoola, ei ole see pelgalt naatrium. See on naatrium, millega on segunenud külluslik kogus mikromineraale.

Ookeanimineraalid on elus. Kui sa ookeanis ujud, kastad end ookeanivette, siis see on maandav. Sellel on põhjus – ookean on elav jõuväli, ta on energeetiliselt elus. Mikromineraalid on maandavad. Kui sa astud ookeanivette ja hakkad ujuma, siis mineraalide maandav jõud hakkab lahustama kehas olevat negatiivset energiat.

Negatiivset energiat põhjustab kaos. Kõrgendatud stress, kui keegi kogeb raskuseid, katsumusi, seisab paljuga silmitsi. Kui kellegi elus on suur hulk toksilisi vastasseise – vaimsed rünnakud, vaimsed rünnakud teistelt inimestelt, ja ka tavalised rünnakud teistelt inimestelt. Nõudmised, kohustused, tingimused, mis teised inimesed nende peale on pannud.

Kõige selle mõju hakkab lahustuma juba pelgalt siis, kui sa kõnnid vees. See on nagu püha veega ristimine. Kui sa astud vette, siis tundub, justkui kõik patud lahustuksid. Kõik, millega sa silmitsi seisad – stress, raskused, probleemid – hakkab momentaalselt minema hajuma. Vähemalt selleks hetkeks. Miks see nii on? Sest mikromineraalid elava vee sees teevad su kehale šokiravi.

Ja kui sa sukeldud üleni vette, kui sa ujud vee pinnal või hoiad end püstises asendis ookeanis, siis sa oled ümbritsetud ookeaniveest ja kõigist neist mikromineraalidest, ning juhtub midagi, mis on tõeline ime: see kõik võetakse sinust ära. Sind neutraliseeritakse – ookeani maandavad jõud neutraliseerivad sinus oleva negatiivse energia.

Sinuga koos selles vees on midagi veel. Need ei ole mikromineraalid. Need on toksilised raskmetallid. Kui ookeanivesi sisaldab toksilisi raskmetalle ja need puutuvad vastu su keha, siis kõik mikromineraalid ookeanivees aitavad seda samal ajal neutraliseerida. Elavhõbedat ja teisi toksilisi raskmetalle.

Toksilised raskmetallid ja mikromineraalid ei sobi kokku. Üks nendest elatub kaosest (jah, arvasid õigesti, see on elavhõbe) ja teine on maandav, neutraliseeriv (jah – mikromineraalid). Elavhõbe on hävitav, kaost külvav, kuna see on industrialiseeritud, töödeldud. Seda kaevandati, seejärel töödeldi ning lasti tagasi meie ookeanidesse ja teistesse veekogudesse. Mikromineraalid aga on loomulikud, neid ei ole töödeldud. Nad on elavad – osa elusast maast, veest, ookeanist.

Elavhõbe ja looduslikult ookeanis esinevad mikromineraalid ei tööta samal sagedusel, samal laengul. Nad ei ole sõbrad.

Elavhõbe on radikaalne industrialiseeritud toksiin. See on häiriv, maandust hävitav. See on vaba radikaal, mis muudab elektrisagedust – seda elektrisagedust, mis on nii ookeani elusas vees kui ka meie kehades. Kus iganes elavhõbe ka poleks – õhus, ookeanis või meie kehas – on see vaba radikaal, kurjategija, mis teeb meile viga.

Mis juhtub, kui elavhõbe jõuab kala sisse? Kuhu see läheb?

Kalad sünnivad ookeanis, nad on täidetud mikromineraalidega. Aga samal ajal on nad täidetud ka toksiliste raskmetallidega nagu elavhõbe. Toksilised raskmetallid on industrialiseeritud, metsikud, hävitava olemusega mineraalid.

Kuid kala kehas tekib konflikt – metallide, nagu elavhõbe, ja mikromineraalide vahel. Nad põrkuvad kokku, astuvad omavahel lahingusse, võitlevad teineteisega. Nad on konfliktis. Mikromineraalid ja kalades olevad raskmetallid ei saa kokku seguneda. Nad peaksid suutma ühiselt koos eksisteerida, koos toimida. Kõik erinevad mikromineraalid suudavad omavahel seguneda, koostööd teha. Aga nad ei suuda koostööd teha elavhõbedaga – tööstusliku, agressiivse, ebaloomuliku metalliga.

Selle asemel toimub kala sees olevate mikromineraalide ja metallide vahel hoopis reaktsioon. See reaktsioon paneb mikromineraalid tõmbuma kala lihaskoesse, samal ajal kui elavhõbe ja teised toksilised raskmetallid liiguvad kala õlikihti, rasvarakkudesse. Selle tagajärjel kaotab kalaõli kõik mineraalid, kuigi see ei peaks nii olema. Kalaõli ja kalarasv peaksid olema kõrge mikromineraalide tasemega.

Kuna toksilised raskmetallid on ebaloomulikud (denatured), kuna neid on töödeldud, siis nad võtavad teistsuguse kuju. Metallid ei ole ühtlase kujuga, need on tegelikult sakilised, okkalised, hävitava ja ebaloomuliku kujuga. Ja kui ookeanis ujuvad ebaloomuliku kujuga elavhõbedaosakesed sisenevad kalasse, siis need läbistavad end õli sisse ja jäävad sinna kinni. Toksilised raskmetallid jõuavad palju vähem tõenäoliselt kala lihsaskoesse, sest seal on mikromineraalid. Mikromineraalid ei saa minna õlikihti, sest seal on okkalised tööstuslikud metallid. Toimub eraldamisprotsess, sest need kumbki ei suuda koos elada, omavahel ühineda.

Tulemusena lõpetab suurem osa toksilisi raskmetalle kalaõlis. Suurem vähemus lõpetab lihaskoes. Ja vastavalt suurem osa mikromineraale lõpetab lihaskoes ning väiksem osa kalaõlis. Laias laastus saab öelda, et kalaõlis elavad toksilised raskmetallid koos elavhõbedaga, ja seda kontsentreeritud kujul. Ning kuna kalaõlis olev elavhõbe peletab eemale kõik mikromineraalid, siis see tähendab, et kalaõli on täielikus toitainevaeguses. Õli imab endasse kogu toksilise rämpsu – erinevad toksilised kemikaalid, saaste, erinevat sorti metallid ja elavhõbeda. See on see koht, kus ookeanis olevad raskmetallid muudavad looduse enda ebaloomulikuks (denatures nature). Ja see on probleem, sest kalas olev õli ja rasv peaksid olema tulvil mikromineraale, aga need ei ole.

Milleni me nüüd jõuame?

Kala söömiseni. Praktiliselt kõik inimesed söövad kala. Mõned ei söö, aga suurem osa planeedil olevatest inimestest armastab kala süüa.

Aga kui sa kuulatad, siis sa kuuled – see on nagu sosin tuules: “ole ettevaatlik rasvase kalaga! Ole ettevaatlik kõrge õlisisaldusega kala süües!” Miks? Mis on rasvases kalas nii halba, miks ma pean lõpetama selle söömise? Ja oota, ma olen lapseootel, ent ma ei tohi kala süüa? Mu arst ütleb, et ma väldiksin rasvast kala. Aga miks?

Esiteks, arstid on mures elavhõbeda pärast. Aga nad ei tea, miks elavhõbe just õlisse kuhjub. Vähem õline kala tähendab väiksemat elavhõbeda kontsentratsiooni. Huvitav. Ma ei ütle, et elavhõbe ei jõua üldse kala lihaskoesse – ikka jõuab, mõningas koguses. Aga siiski, mida vähem õli ja rasva kalas on, seda vähem on elavhõbedat. Kuidas see siis nii on? Kas elavhõbe läheb vähem õlisest kalast lihtsalt teisest otsast välja? Jah – läheb küll.

Nagu me ennist rääkisime, siis mikromineraalide ja raskmetallide vahel tekib konflikt. Mikromineraalid tõukavad elavhõbedat eemale. Kogu õli ja rasv kalas kuhjub elavhõbedaga üle. Kui kala on väherasvane, siis elavhõbedal pole kuhugi minna. Vaid väike osa jääb lihaskoesse, suurem osa elavhõbedast väljub kala kehast, sest lihases olev mikromineraalide kogus tõukab elavhõbeda eemale – energeetiliselt peletab selle eemale.

Kui sa oled keegi, kes tahab kala süüa, ja sa tahad justnimelt rasvast kala, siis vali söögiks väiksemad kalad. Vähem õli tähendab vähem võimalikku elavhõbedat, mis sinu kehasse jõuab. Väikesed kalad on noored, neisse ei ole veel nii palju elavhõbedat kuhjunud. Sardiinid, makrell, anšoovised – need on väiksemad rasvased kalad. Need kalad ei ole kindlasti elavhõbedast vabad – see ei ole võimalik, mingit elavhõbedat nad ikka sisaldavad, aga vähem kui suured rasvased kalad.

Hiljuti ma nägin tuunikala, mida reklaamiti kui “elavhõbedavaba tuunikala”. Mõtlesin endamisi: misasja?! Ja vangutasin pead. See ei olnud elavhõbedavaba. See pole võimalik. Ma ei tea, mis planeedilt see tuunikala tuli, aga igatahes ei saanud see tulla planeet Maalt, kui see elavhõbedast vaba oli. Aga kuna see tuli planeet Maalt, siis see ei olnud elavhõbedast vaba.

Elavhõbe on meie kehadele hävitav, põhjustades suurel hulgal erinevaid vaimse tervise sümptomeid. Kui kellegi ajus on palju elavhõbedat, siis seal võib tõesti igasuguseid asju valesti minna. Ja kui elavhõbe on meie kehades, siis see on toiduks patogeenidele – viirustele nagu EBV, vöötohatis, tsütomegaloviirus, HSV, HSV, HHV6, HHV7 ja see nimekiri läheb veel edasi. Elavhõbe toidab pisikuid. Viirused armastavad elavhõbedat. Nad söövad seda ja hiljem väljutavad teisest otsast – nõnda saab sellest toksiline jääkaine, metüül-elavhõbe, mis on närvimürk. Siis tekib neuroloogiline väsimus, tekib krooniline haigus.

Peale selle, elavhõbe oksüdeerub meie kehades. Nii et kui meie ajus leidub elavhõbedat, siis aegamisi see oksüdeerub ning paneb aluse dementsuse ja Alzheimeri sümptomitele.

Kui me sööme kala, milles on õli ja rasva koos nende sees peituva elavhõbedaga, siis see elavhõbedaga täidetud õli ja rasv lähevad meie kehasse. Elavhõbe tunneb rasva läbi ja lõhki. Ta on elanud kala rasvas. Elavhõbe liigub lihtsa vaevaga kalaõlist üle sinu kehas olevasse rasvkoesse ning jääb sinna pidama. Meie keharasv paneb elavhõbeda kiiresti oksüdeeruma. Elavhõbe istub rasvkoes ning hakkab oksüdeeruma, roostetama ja lekkima.

ATH, tähelepanuhäired, bipolaarne häire, OCD on vaid mõned näited sellest, mida elavhõbe (ja teised toksilised raskmetalid) põhjustavad.

Mis mind puudutab, siis minul igatahes kaob tahtmine kalaõli toidulisandit võtta. Ma ei ole mitte kunagi seda võtnudki, aga tõsiselt – kui ma lihtsalt kuulan seda informatsiooni, siis see kõik ütleb mulle: ära tarbi kalaõli. Ent inimesed võtavad iga päev kalaõli toidulisandeid. Leidub rasedaid naisi, kes iga päev kalaõli tarbivad.

Kui sa neelad alla kalaõli kapsli, siis tegelikult neelad sa alla õlis oleva kontsentreeritud koguse elavhõbedat. Kui elavhõbe on millestki “eemaldatud”, siis see muutub hoopis teisel viisil tugevamaks. Inimesed usuvad, et kalaõli on elavhõbedavaba, sest ettevõtted töötlevad kalaõli ja eemaldavad selle käigus õlist kõik raskmetallid, kogu elavhõbeda. Aga see on võimatu. Mida nad teevad, on see, et nad küll eemaldavad elavhõbeda, aga nad jätavad maha elavhõbeda essentsi (eetri). See on homöopaatiline protsess, mis loob võimsa metüül-elavhõbeda. Seesugune metüül-elavhõbe siseneb organitesse ja ajju palju kiiremini.

See on erinev asi kui elavhõbeda eemaldamine inimkehast, elavast kehast, mis sisaldab mikromineraale. Kui sa kehast õigel viisil elavhõbedat eemaldad, siis elavhõbe, mis kehasse alles jääb, muutub üha nõrgemaks ja nõrgemaks. Sest inimkeha on mikromineraalidest koosnev elus keha. Mida rohkem elavhõbedat meie luudesse, ajju, põrna, maksa ja kõhunäärmesse kuhjunud on, seda suurem on tasakaalutus kehas ja seda rohkem kahju tekib keha kudedele ja kehafunktsioonidele.

Elavhõbe on takistus. Kui me oma kehast elavhõbeda eemaldame, siis meie sagedus muutub. Meie energiaväli saab ennast taastada. Mikromineraalid meie organites ja veres muutuvad tugevamaks, samal ajal kui elavhõbe muutub nõrgemaks. Selline vahetumine toimub ainult elusas kehas. Elus keha on erinev asi surnud kala sees olevast õlist.

Et rohkem teada saada, loe Meditsiinimeediumi “Ajupäästjat”.