Tõlge Meditsiinimeediumi taskuhäälingust
“041: Food Wars: What Side Are You On?”
Kui paljud inimesed sinu elus kannatavad terviseprobleemide käes? On tõenäoline, et hoolimata sellest, kas nad näitavad seda välja või mitte, enamik neist kannatab. Ja on tõenäoline, et ka sina ise oled üks nende hulgast. Olgu probleemiks ärevus, depressioon, endometrioos, akne, ekseem, autoimmuunhaigused, probleemid kilpnäärmega, borrelioos, udune mõtlemine, väsimus, või ükskõik missugune muu sümptom või seisund – sa ei kannata selle käes üksi, kaugel sellest. Tervisesümptomitest on saanud uus normaalsus meie eludes. Aitab arvamismängudest. On aeg saada tõelised vastused. Tere tulemast Meditsiinimeediumi raadiosaatesse. Mina olen Anthony William.
Täna räägime toidusõdadest. Toidusõdade mõlemad pooled on saanud ajupesu. Samal ajal jäävad kõik endiselt haigeks. Ükskõik, missugust toiduga seotud uskumussüüsteemi keegi järgib – taimne toitumine, loomne toitumine või kõige söömine mõõdukalt – nad kasutavad teadust selleks, et rünnata igaüht, kes ei jaga nende uskumussüsteemi. Kõik võitlevad omavahel. Mõlemad pooled on sõjas. Ja nende tähelepanu ei ole sellel, mis päriselt kroonilisi haiguseid põhjustab.
Niipea, kui veganid (või inimesed, kes on täistaimsel toitumisel) jäävad haigeks, tavatsevad nad joosta tagasi loomsete toitude juurde. Kui inimesed, kes juba on loomsel toitumisel, haigestuvad, siis enamik neist tavatseb endiselt loomsele toitumisele truuks jääda ja lihtsalt otsida teisi põhjuseid, mis võiksid olla nende terviseprobleemide ja kannatuste taga.
Ei leidu väga palju vegan- või täistaimsel toitumisel olevaid peresid, milles lapsed sünnivad veganina ja selleks ka jäävad. Praktiliselt kõik inimesed siin planeedil kasvavad üles loomset valku sisalduval toitumisel, vähemalt mingisuguses vormis. Ja see on põhjus, miks on nii, et kui vegan- või täistaimsel toitumisel olevad inimesed jäävad haigeks, jooksevad nad lõpuks ikka loomse toidu juurde tagasi. Nad lähevad tagasi „juurte” juurde, kust nad tulid. Neil hakkab hirm. Tervisetöötajad, arstid ja pereliikmed hirmutavad neid. Ja ka nemad ise hirmutavad end mõtetega sellest, et äkki nende toitumises jääb midagi vajaka – midagi, mida nad saaksid loomsest valgust. Nad usuvad, et kindlasti on just loomsest valgust loobumine vastus, miks nad on haiged, mis sest, et selline oli nende toitumine juba varem, siis kui nende kõige esimesed sümptomid tekkisid.
Kui inimeste sümptomid vegan-toitumisel ei vähene, siis nad jooksevad tulistjalu tagasi: „Mul vist ikka on midagi puudu, äkki peaksin nüüd hakkama maksa sööma?!” Ja siis nad näevad videot sotsiaalmeedias või mõnda teksti, kus on öeldud, et nad peaksid kindlasti tarbima veise südant, sest see on koht, kus asuvad kõik toitained. Nüüd on nad kohe eriti segaduses ja otsivad parimaid veise südameid, mida tarbida.
Üks huvitav aspekt on see, et mõlemad – nii loomse kui taimse toitumise pooldajad – usuvad, et valk (proteiin) on võtmetähtsusega. Nii et kui miski läheb viltu või tekib ükskõik missugune terviseprobleem või nende vereanalüüsist tuvastatakse mingisugune toitainepuudus, siis nende esmane mõte on alati „valk”. Ja seda valgu-juttu korrutavad ka nende tervishoiutöötajad ja arstid. Nii nad arvavadki, et valk on vastus kõigele.
Osaliselt tuleneb see sellest, et inimesed on maast madalast valgu peal üles kasvatatud – juba ainuüksi selle sõna peal: valk. Inimesed võtavad üle vegan- või täistaimse toitumise vaid siis, kui keegi neid enesekindlalt veenab, et ka selles on piisavalt valku – mida seal on. Aga nii loomse kui taimse toidu pooldajaid ajupestakse uskuma, et kõik keerleb ümber valgu. „Valk” kõlab teaduslikult. Mõlemad pooled peavad uskuma, et nende toitumine – ükskõik mis nimi sel ka poleks, ükskõik kui uhke see ka poleks – põhineb teadusel ning et selles on piisavalt valku.
Mõlemaid pooli on ühtlasi ka ajupestud ja mõjutatud omavahel vastanduma. Algab kukevõitlus.
Enne veel, kui taimsed toitujad pöörduvad tagasi loomse toitumise juurde, puhkeb nendes võitlusvaim. Kõigepealt nad võitlevad vastu. Taimetoitlased ei vaata lihtsalt lihasööjate poole ja ütle: „Kuule, vaata – me ju oleme kõik haiged.” Selle asemel võtavad nad oma relvad välja. Nad leiavad omale sobivad relvad teadusuuringute vormis.
Mõlemad – nii pühendunud lihasööjad kui pühendunud veganid/taimetoitlased– kutsuvad end tänapäeval uurijateks (researchers). Nad veedavad palju aega Internetist informatsiooni otsides. Nad loobivad vastastikku üksteist artiklitega, mis tunduvad nende jaoks teaduslikud. Nad ütlevad: „See ketodieedi teadusuuring ütleb, et…” – kui see pole isegi päris teadusuuring vaid ainult küsitlus, vaatlus või teooria. See võib olla vaid teoreetiline ettekanne, mille koostaja võib olla ükskõik kes, ka keegi, kes on antud teemal väga vähese kogemuspagasiga.
Ja isegi kui viidatakse tõelisele kliinilisele uuringule, siis – kui mainekas see päriselt oli? Kes seda rahastas? Kas see hõlmas endas vaid käputäit kinnimakstud osalisi, kes olid samas vanusegrupis ja sarnase taustaga, keda vaadeldi vaid lühikese ajaperioodi vältel, viies tulemused suure üldistamise ja valestitõlgendamiseni? Kus see uuring tehti? Ja kas see üldse tehti?
Tegelikkus – asja tuum – on see, et mõlemad pooled on ajupestud. Neid on ajupestud usaldama teadust, mis seisab nende toitumise taga. Neid on ajupestud uskuma, et valgud on kõige olulisemad. Neid on ajupestud üksteisega vastasseisu astuma, võitlema.
Toidusõja mõlemaid pooli on ajupestud uskuma, et vahelduvpaastumine on tervislik, et kofeiin on hea, et toidule kvaliteetse soola lisamine on hea, et õunasiidriäädikas on hea. Mõlemaid pooli on ajupestud uskuma, et kõik probleemid on lahendatavad hingamisharjutuste või manifesteerimisega. Mõlemaid pooli on ajupestud uskuma, et šokolaad/kakao on taimne ravim, et see on tervisele hea.
Mõlemaid pooli on ajupestud uskuma, et nad ei põhjusta oma toitumisharjumustega üldse jäätmeid. See siin on üks väga hea: mõlemaid pooli on ajupestud uskuma, et just nende toitumiseelistused on jätkusuutlikud.
Mõlemaid pooli on mõjutatud alati jooksma tavameditsiini arsti juurde antibiootikumide järele niipea, kui nad haigeks jäävad. Mõlemaid pooli on ajupestud uskuma, et autoimmuunhaigused tekivad sellest, et keha ründab iseennast. Siin on veel üks „hea”: mõlemaid pooli on ajupestud uskuma, et nende geenid dikteerivad nende haiguseid.
Mõlemaid pooli ajupestakse puuvilja kartma. Lausa nii palju, et kui nad ühel hetkel siiski hakkavad uskuma, et puuvilja tohib natukene rohkem süüa, piisab vaid ühest „toidupolitseinikust”, kes ütleb, et puuvili on sulle halb, ja nad on jälle tagasi seal, kust nad alustasid.
Siin on minu „lemmik”: mõlemad pooled on B12-, raua- ja kaltsiumipuuduses, samal ajal kui mõlemaid pooli ajupestakse uskuma, et see oht puudutab ainult vegan- ja täistaimseid toitujaid ja mitte loomse toidu sööjaid. Mõlemad pooled muretsevad D-vitamiini puuduse pärast. Mõlemad pooled on D-vitamiini puuduses ja mõlemad pooled usuvad, et D-vitamiini megakogused lahendavad probleemi.
Mõlemad pooled usuvad hapendatud toidu kasulikkusesse. Mõlemad pooled usuvad, et kõik probleemid algavad soolestikust. Mõlemad pooled usuvad, et aju on tehtud rasvast ning et aju vajab rasva, et ellu jääda.
Siin on üks väga „hea”: mõlemad pooled usuvad, et kõik nende vereanalüüsid annavad täpseid tulemusi. Mõlemad pooled annavad teadmatusest liiga palju verd analüüsideks.
Mõlemad pooled usuvad, et töödeldud toitude tarbimine, halvad toitumisharjumused ning rasvased ja õlised toidud olid kõikide nende terviseprobleemide põhjuseks, enne kui nad oma toitumist muutsid. Kuigi tegelikkuses on seal veel nii palju muud olulist, mida mõista.
See on huvitav: mõned pooled usuvad, et nende toiduvalikud muudavad neid spirituaalselt valgustunuks. Ja minu lemmik: mõlemad pooled usuvad, et nad on teisest poolest erinevad, et nad on vastandid… aga nad ei ole.
Naljakas on see, et nad on sama pool. Samad uskumussüsteemid, nad käivad samades poodides toidu järel, ja ainus erinevus nende vahel on see, et üks sööb liha ja teine ei söö. Ja ikka nad sõdivad omavahel. Ja mõlemad pooled kasutavad vigast teadust, võltsteadust, alaarenenud teadust ja katkist teadust, et oma positsiooni kaitsta. Loomse toidu taga seisev teadus ei usu taimetoitlaste teadust; taimetoitluse taga seisev teadus ei usu loomse toidu teadust. Need teadusüksused on üksteise vastu pöördunud, ning klassikalise meditsiiniteaduse üksus ei toeta ühtki teadust, mida nii täistaimse kui loomse toitumise pooldajad välja käivad.
Ma kuulen seda juba praegu. Ma tean, et inimeste reaktsioon minu jutule on: „Ei, see pole tõsi, mina usun teadusesse ja minu teadus on HEA ja Suur Teadus usub minu väikest teadust! Ja minu teadus on palju olulisem kui taimetoitlaste teadus”. Samal ajal taimetoitlased väidavad: „Ei, minu teadus on olulisem kui sinu teadus! Just seda teadust tuleb uskuda. Meil ei ole vaja liha süüa.” Samal ajal lihasööjad: „Sul on vaja liha süüa!” Ning ometi need mõlemad on üks ja seesama asi.
Kõige tipuks, toidusõdades osalejad võtavad fookusesse ka emotsionaalse poole. Veganid ja täistaimse toidu pooldajad ütlevad loomse toidu pooldajatele, et nad tapavad loomi ja tapavad vihmametsi ning ei taipa, et loomadel on ka hinged ning et nad sunnivad oma lapsi surnud loomi sööma. Loomse toidu pooldajad ütlevad veganitele, et nad põhjustavad oma lastele alatoitumist, näljutavad neid valgust, ei valmista neid ette „päris eluks” ning ei lase neil tasakaalustatult toituda.
Ükskõik, mis toitumissüsteemi pooldaja keegi on, on see taimne või loomne toitumine või kõige söömine mõõdukalt, nad kasutavad teadusartikleid, et rünnata ükskõik keda, kes ei jaga nende uskumussüsteemi. See, et iga grupp suudab leida teadust, mis toetab nende positsiooni, ning asjaolu, et teadus jagab relvi mõlemale poolele, kes lahingut peavad, peaks panema meid kogu selle sõja küsitavuses kahtlema.
Samal ajal kõik võitlevad kogu aeg. Mõlemad pooled on sõjas ja nende pilk ei peatu sellel, mis päriselt põhjustab kroonilist haigust.
Kui mõni inimene – või tema laps – kogeb rünnakut või pealetungi terviseprobleemidelt, ning meditsiiniteadusel ei ole vastuseid ega suuda välja mõelda, miks see inimene haige on, siis mis iganes uskumussüsteemist see inimene ka täitunud poleks, tema usk hakkab murenema.
Selle inimese mis iganes toitumine või toitumisega seotud uskumussüsteem, trend, mis näib olevat teaduse või alternatiivteaduse poolt tõestatud, see kõik lihtsalt laguneb tükkideks. Pole vahet, MIS uuring või artikkel või trend see oli, millesse nad uskusid, mis neid veenis valima üht või teist poolt. Pole vahet, missugune sotsiaalmeedia-arst või raamat see oli, see kõik hakkab lahtuma, sest kui inimene jääb krooniliselt haigeks ja ta ei leia enam oma probleemile vastuseid, siis kõik laguneb koost.
Kui mõnda taimetoitlast ründab neuroloogiline borrelioos, hulgiskleroos, kroonilise väsimuse sündroom, ärevushäire, depressioon, kohutav udune mõtlemine, mõni jube seedeprobleem, vertiigo, surinad närvides, halb migreen, ATH, OCD, hulluksajav OCD, autoimmuunhaigus või toitumishäired, siis need häirivad seda inimest sedavõrd, et kõik kahtlused, mis neil veganluse või taimse toitumise kohta kunagi peas tagataustal hõljusid, hakkavad kasvama nagu umbrohi.
Tavaliselt võtavad kahtlused ruttu üle ja taaskord eksleb inimene teadmatuses. Ta hakkab jälle kõikjalt vastuseid otsima, täpselt nii nagu ta otsis neid alguses, kui ta otsis suunda liikumiseks ja otsustas proovida veganlust või täistaimset toitumist.
Mõned inimesed suudavad veel natuke aega kinni hoida. Nad hoiavad kinni veganluse uskumussüsteemidest ja neis on veel võitlusvaimu, kuigi nad on tagasi ekslejate hulgas. Nad võitlevad veel veganluse eest, kuigi on haiged ja käivad funktsionaalse meditsiini ja loodusravi arstide vahet; nad võitlevad seni, kuni perekonnaliige või sõber sütitab nendes selle tillukese kahtlusesädeme, mis kogu aeg oma hetke ootas. Ja kahtlus kasvab, kasvab üheks jubedaks õelaks koletiseks. Neist saavad ülejooksikud – nad muudavad oma toitumist, uskumussüsteemi ja… on taas omadega kaotsis.
Kui nad just ei leia Meditsiinimeediumi infot, siis nad ei tea, miks nad on haiged. Nad usuvad, et nende toitumine on põhjustanud nende haiguse. Pole ainult algaja viga arvata, et toitumine on põhjus, miks sa oled haige. See on juurdunud õpetus, juurdunud uskumussüsteem ka pikaajaliste toitumisega tegelejate seas.
Inimesed, kes pühenduvad oma toitumisega seotud uskumussüsteemidele, usuvad, et nende eelnev toitumine oli ainus põhjus, miks nad kogesid sümptomeid, selle asemel, et näha patogeene, raskmetalle ja toksilisi kemikaale kui sümptomite tõelist algpõhjust – see on Meditsiinimeediumi informatsiooni üks baasteadmistest.
Üks osa ajupesumehhanismist, mida kasutatakse, on siis, kui sümptomid esmalt tekivad ja välja löövad. Kui haigestuv inimene on parasjagu täistaimsel toitumisel, siis tema kukub sellesse lõksu, et hakkab uskuma, et ta haigestus seetõttu, et tema menüüs puudus loomne toit. Kui inimene jääb haigeks, olles juba loomsel toitumisel, siis tema jällegi ei pane kogu süüd oma toitumisele. Ta on palju avatum süüdistamaks teisi faktoreid nagu stress või rõõmu puudumine. Küll aga hakkab ta puuvilja kartma rohkem kui kunagi varem. Ta usub, et võib-olla on sellel spirituaalne või geneetiline põhjus, miks ta on haige.
Mõlema poole – taimsete toitujate ja loomsete toitujate – kõhualused on paljastatud.
Taimetoidu usku olijad hakkavad kartma toitainepuudust, sest neile on pikalt sisendatud kahtluseid, kas taimetoidust saab ikka kõik toitained kätte.
Mõlemad pooled on hirmutamisele vastuvõtlikud. Mõlemad pooled haigestuvad samasugustesse sümptomitesse ja seisunditesse. Mõlemad pooled – niipea, kui nad haigeks jäävad – hakkavad muretsema mikrobioomi pärast. Mõlemad pooled hakkavad muretsema soolestiku bakteriaalse ülekasvu, metabolismi, toitainepuuduste, Candida (pärmseene), lekkiva soole sündroomi, fruktoositalumatuse, histamiiniprobleemide, toiduallergiate, oksalaatide, geenimutatsioonide ja autoimmuunhaiguste pärast, või ka selle pärast, kas nad teevad piisavalt trenni.
Need kaks võitlevat poolt on üksteise kloonid. See on karussell, kus proovitakse leida tulemusi erinevate teooriate omavahel segamisest, kus kaldutakse ühe uskumuse juurest teise juurde, mängitakse arvamismänge. „Proovi seda, proovi toda, söö seda niimoodi, söö seda teistmoodi.” See mäng valdab sind, seni kuni su keha võitleb ajutiste tulemuste eest, võitleb oma elu eest. Ajutised tulemused ja ajutine kergendustunne võivad mõne inimese puhul aset leida, aga peatselt leiavad nad end taas arvamismängude keskelt. Need ei lõppe.
Osad neist praktikatest võivad tervenemist toetada, osad mitte. Sa ei saa kunagi kindel olla, mis on mis, kuna sa ei oska lugeda märguandeid ja sümptomeid, mida su keha sulle saadab. Sest ükskõik, kas sa usud taimsesse või loomsesse toitumisse, sa endiselt ei tea, miks sa päriselt haige oled. Mäng võib muudkui kesta ja kesta edasi. See võib lõppematult edasi kesta – 10, 20, 50 aastat – kuni inimene ükskord lõpuks väljapääsu leiab.
LÕPPSÕNA:
Sümptomist, seisundist või haigusest tervenemine ei tähenda, et me peame pooli valima.
Asi ei ole lihtsalt taimses toitumises, loomses toitumises või kõige söömises mõõdukuse piires.
Haigusest taastumine ei sõltu teadusuuringutest.
Meil võib olla see illusioon, kuid lõppude lõpuks on tervenemiseks vaja mõistmist,
et meid on kõik see aeg petetud, ninapidi veetud,
et meile on lambavillased silmaklapid ette pandud, meid on tüssatud.
Tervenemine vajab mõistmist, et kõiki pooli on jätkupidevalt lollitatud.
Kui sa lõpuks õpid mõistma, miks sa päriselt haigeks jäid, avaneb sinu ees uus võimalus.
Tunneli lõppu ilmub päriselt valgus ja meil on võimalik vabaneda tervisemuredest.
*
Disclaimer: Meditsiinimeediumi originaalteostes ilmunud infot varastatakse ja kasutatakse internetis ja sotsiaalmeedias esinevate arstide ning suunamudijate ja meditsiiniasutuste poolt. Meditsiinimeediumi infot ei ole kuni seniajani mitte kunagi suudetud meditsiiniteaduse poolt ümber lükata. Toimub hoopis vastupidine – tõestatakse vaid ära selle õigsus, seejärel varastatakse see informatsioon Meditsiinimeediumi teostest ja kasutatakse seda tava- ja alternatiivmeditsiini kogukondades. Meditsiinimeediumi informatsioon sillutab järjepidevalt teed meditsiiniteadusele, et nad mõistaksid kroonilisi haiguseid paremini.
Kui sa otsustad kasutada unikaalset ja originaalset Meditsiinimeediumi raamatutes, taskuhäälingus ja sotsiaalmeedias avaldatud sisu, siis palun viita tagasi originaalallikale, et anda ka teistele, kes seda informatsiooni näevad ja kuulevad, võimalus teada, kust see informatsioon pärit on, ning et neil oleks võimalus terveks saada ja nad ei peaks kulutama aastaid oma elust, otsides vastuseid – nagu on juhtunud nii paljude inimestega enne neid.
Meditsiinimeediumi informatsioon siin taskuhäälingus ei pärine katkisest teadusest, huvigruppidelt, erapoolikutest meditsiinirahastustest, hooletutest uuringutest, lobitöölistelt, kallutatud uskumussüsteemidest, salastatud nõuandjagruppidelt, kinnimakstud tervisepraktikutelt, trendikatest terviselõksudest ega segastest manipulatsioonidest.
Kuna kroonilised haigused on käesoleval ajal plahvatuslikult kasvanud, on vaja suuremat jõudu kui vaid meie siin all. On vaja abistavat kätt kõrgemalt.
Meditsiinimeediumi infol on tänavakrediiti. See on loendamatu arvu inimeste poolt tekkinud orgaaniline liikumine, kus inimesed üle terve planeedi end terveks ravivad. Siin on kõige rohkem tervenemislugusid päris inimestelt, kellele ei maksta oma loo rääkimise eest, kes jagavad oma elumuutvaid kogemusi selle kohta, kuidas nad suutsid tõusta tuhast ja leida täieliku tervenemise valguse, saada tagasi oma elu ja lõplikult terveneda, kui mitte miski muu tervisemaastikul ei suutnud kaalukausse tervenemise kasuks pöörata.
Selles taskuhäälingus kuuldud informatsioon ei pärine inimestelt. See pärineb ülalt, kõrgemast allikast – millesse iganes sa ka ei usuks, olgu see Jumal, Universum, Valgus või Looja, või isegi kui sa ei usu mitte millessegi – et me lihtsalt lendame sellel kivikamakal üheskoos läbi kosmose. Tea, et informatsioon siin taskuhäälingus on eraldiseisev kogu mürast, mida kuuled mujal, sest see tuleb teisest allikast. Allikast, mis on puhas, rikkumata, edasijõudnud, korrumpeerimata, originaalne, esmane – kõrgem allikas, Kaastunde Vaim.