Planeet Marss, planeet Maa

Märkmed MM viimasest kahest Telegrami häälsõnumist planeet Marsi kohta.

Häälsõnum 1: Planeet Marss, planeet Maa

Viimasel ajal on Anthony palju rääkinud Kaastunde Vaimuga planeet Marsist.

Paljud inimesed on hakanud muretsema, et mis meie planeedist saab. Muretsetakse nt 5G pärast, tuumasõdade, keskkonna ja igasuguste muude asjade pärast. Iga kord kui Anthony kohtab mõnda vana sõpra, siis esimene asi, mida nad viimasel ajal küsivad, on: “Mul on vaja infot, mis selle planeediga toimub, mis eesootavatel aastatel toimuma hakkab? Sa kuuled Kaastunde Vaimu ja oled ennegi teinud ennustusi, mis on täide läinud.”

Anthony soovitab alati mõelda planeet Marsi peale, sest Marss oli täpselt nagu Maa. Seal lokkasid tsivilisatsioonid. Olid ilusad päiksetõusud ja päikseloojangud. Jõed, järved, ookeanid, ilus loodus, palju erinevaid loomi, taimi, erinevaid inimesi ja tsivilisatsioone.

Mis Marsiga juhtus, on üks aken, kuhu võime sisse vaadata, mis võib juhtuda ka Maaga. Marss on nagu kavand või joonis (blueprint) sellest, mis võib potentsiaalselt toimuda ka meie planeedil. Nagu Anthony ühes eelnevas podcasti osas oli öelnud, siis Marss lasti õhku erinevat sorti toksiliste pommidega. (Podcasti osa kemikaalide ülitundlikkusest.)

Inimesed ei tea, et Marsil olid sõjamasinad, et seal toimus genotsiid, seal levisid haigused.

Nad hävitasid Marsi. Kes “nemad”? Ilmselgelt kurjad jõud, pimedus, kurja kordasaatjad. Sest missugune muu jõud hävitaks planeedi, põrmustaks tsivilisatsioone, hävitaks loodust?

Marss on tühermaa. See on põhjusega “punane planeet”. See on punane planeet, sest see on nüüd surnud planeet. See on täis tolmu, milles on palju toksilisi jääkaineid.

Kaastunde Vaimu sõnul toimus planeedi hävitamine sadu tuhandeid aastaid tagasi. Ja alles praegu hakkavad planeedile taas esimesed algsed elumärgid ilmuma.

Anthony soovitab Marsi kohta veel lisa uurida – on palju inimesi, kes sellest räägivad, kes analüüsivad Marsist tehtud fotosid, proovivad asju lahti dekodeerida ning leida tõestusmaterjale sellest, et Marsil oli kord elu.

Keegi ütles Anthonyle: “Räägitakse, et Marsil oli elu” – “Jah, Marsil oligi elu.” – “Mis juhtus?” – “Sama asi, mis praegu siin toimub. Planeedi aeglane häving.” Suur osa sellest on keemiatööstuse tõttu.

Kas ka Marsil oli keemiatööstus? Kaastunde Vaim ütleb, et jah, oli küll. Sarnane sellele, mis siin on. Kas Marsil olid sõjavahendid, tankid, pommid? Kaastunde Vaim ütleb, et jah, Marsil olid tankid, pommid, sõjavahendid, bioloogilised ja keemilised relvad.

Kaastunde Vaim ütleb, et planeet Marss oli erinevate tulnukarasside jaoks nagu vahepeatus. Ja Marss oli väga oluline planeet, sest seal olid väga väärtuslikud mineraalid, mille pärast peeti ka palju sõdu.

Sõjad toimusid, täpselt nagu siingi, ahnuse pärast. Suur põhjus, miks meil siin sõjad aset leiavad, on ahnus. Vajadus võtta üle riike, haarata enda valdusesse maa-alasid ja ressursse. Sama asi toimus Marsil – käis võitlus ressursside ja maa-alade üle. Võitlus käis sadade kilomeetrite maa-alade pärast, mis asusid maapiirkonnas.

Sest Marsil olid samuti maapiirkonnad. Ja viljapuud.

Anthony tavaliselt peab neid vestluseid Kaastunde Vaimuga kell 5 hommikul, kui ta üles ärkab, või enne magamaminekut. See on tema jaoks huvitav ja aitab tal mõtted argiprobleemidelt mujale viia.

Anthony küsib Kaastunde Vaimult ka seda, kas Marsil olid viljapuud. KV vastab, et jah, Marsil oli palju viljapuid. Seal olid õunapuud! Anthony küsib, kas seal olid samad viljapuud mis Maal või olid teised liigid? KV vastab, et olid õunapuud. Seal olid linnud, oli palju viljapuid.

Veel olid Marsil väga-väga haruldased hinnalised mineraalid, mida siin planeet Maal ei ole, ei maapinnas ega vulkaanilises kivimis. Neid mineraale kaevandati palju. Toimus tohutul hulgal kaevetöid ja Marsi pinna sisse puurimist. Sõjad toimusid väärismineraalide üle. Neid mineraale kasutati tööstustes ja müüdi edasi.

Kurb asi Marsi juures olid sõjad, häving ja tuumarelvade toksilised jääkained.

Tuumarelvad ja pommid Marsil ei olnud päris samad nagu Maa omad on, olid teistsugused. Aga siiski olid – püssid, pommid, tangid jne. Marss muutus sõjapiirkonnaks, surmapiirkonnaks. Tsivilisatsioonide viisi inimesi hävitati. Ja Marsil olid lapsed. Perekonnad.

See toimus kaua-kaua aega tagasi.

Kurjad ja ahned tumedad jõud proovivad siin planeet Maal seda sama stsenaariumit taasluua. Me oleme praegu selles protsessis sees. Seda võib kutsuda aeglaseks protsessiks või kiireks. Praegusel hetkel on see juba kiire protsess.

Võttis tuhandeid aastaid aega, et me jõuaksime praegusesse punkti, kuigi tegelikult leidus siin planeedil minevikus tsivilisatsioone, kellel olid kõrgemale arenenud ressurssid ja vahendid, mida meil siin praegu enam ei ole.

Aga igal juhul praegu toimub see protsess üha kiiremini. Anthony kutsub seda oma raamatutes “Kiirenemise ajastuks” (The Quickening).

Häälsõnum 2: Marsi toidu- ja veevarud

Kas Marsil söödi loomseid toiduaineid? Kas see oli planeet, mis keskendus vaid taimsele toidule, ürtidele, puuviljadele, köögiviljadele, risoomidele, mugulatele, või sõid nad ka loomi? Kas on ainult planeet Maa teema loomi süüa?

Kaastunde Vaim vastas, et Marsil söödi palju reptiile. Söödi kilpkonne – selliseid, kes nägid välja kilpkonna moodi, aga polnud päris need kilpkonnad, kes siin elavad. Peamiselt söödi aga madusid, sisalikke, kalu ja linde.

Nad ei söönud lehmi, nii nagu meil siin. Söödi metsikult püütud reptiiile ja erinevaid linde ja kalu, ka vaalasid.

Anthony jaoks oli huvitav see, et Marsi kõige hilisemas etapis said ookeanidest, jõgedest ja järvedest kalad suure kalapüüdmise tõttu peaaegu otsa. Ei olnud palju looduskaitsealasid (conservations), ei olnud palju jätkusuutlikku lähenemist, nad kaotasid liikide mitmekülgsust, kalavarud langesid miinimumi.

See oli suuresti seotud asjaoluga, et erinevad tulnukad külastasid Marssi; nende ja marlaste vahel toimus kaubavahetus. Kalu kasutati vahetuskaubana, ja ka mineraale.

Loomulikult oli seal palju ahnust. See mängis samuti suurt rolli.

Toiduvarude puhul oli huvitav see, et toimus kaks asja: esiteks, veekogud olid kaladest tühjad. Ookeanivesi ei olnud soolane nagu Maal on – oli kergelt soolakas (riimvesi). Siin planeet Maal elab Loch Nessi koletis Šotimaal ja tema elab samuti riimvees. Marsil oli aga kõikides meredes ja ookeanites riimvesi (järvedes ja jõgedes oli magevesi). Riimvees saavad ellu jääda igasugused erinevad liigid, nii oli ka Marsil. Ookeanid olid Marsil sama sügavad nagu siin on.

Teiseks oli huvitav, et suurema osa toitumisest moodustasid Marsil siiski ravimtaimed, taimsed toidud, köögiviljad-puuviljad, mitte nagu siin.

Ainus probleem oli, et puuviljad, köögiviljad ja ravimtaimed pidid toime tulema külmemate temperatuuride ning ekstreemsete temperatuurikõikumistega. Sellised kõikumised põhjustasid palju aurustumist jõgedes ja järvedes ning värsket vett oli erinevatel aastaaegadel keeruline saada.

Aastate möödudes hakkas olema palju põude ja veepuudust. Tulnukad importisid vett Marsile, küsides vastutasuks haruldasi mineraale. Mineraalide kaevandamine nõrgestas aga planeeti. See oli Anthony meelest väga huvitav aspekt, mida ta tahtis jagada. Nimelt, sedamööda, kuidas nad üha sügavamale Marsi sisse puurisid, eraldasid nad atmosfääri gaase. Atmosfääri jõudis rohkem võõrgaase. See vähendas õhu hapnikutaset.

Niisiis, nad olid suures veepuuduses, tulnukad tõid neile vett, aga vastutasuks küsisid mineraale. Marsi elanikud ja valitsused (sest Marsil olid valitsused) kaevandasid üha rohkem mineraale Marsi pinna seest, mille tulemusel eraldus järjepidevalt atmosfääre gaase. See põhjustas probleeme ka päikesevalguse läbi tulemisega ja taimede kasvamisega. Marsi lõpuaastatel olid nad alatasa ühes või teises kriisisituatsioonis.

Marsil elati kuppelmajades. Lõpuks olid iga maja küljes vihmavee kogumise tünnid. Kui vihma sadas, siis kõik püüdsid vett koguda nii kauaks kuni võimalik – massiivsed vihmaveetünnid oli üks nende ellujäämistaktika.

Marsi kuppelmajad polnud nagu meie majad siin – puidust ja katuselaastudega. Nende elamud olid metallist. Katused olid metallist, selleks, et päikesevalgust tagasi peegeldada kõrgete temperatuuritõusude perioodil. Ja see oli parem viis insulatsiooniks külmadel aegadel. Ja see polnud selline metall nagu meil siin Maal, näiteks teras. See oli teistsugune metallisulam, mis reageeris ilmastikule teistmoodi.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga